Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Järjejutud / Seiklus / Põnevus

Kerttu seiklused - seiklusterada, mis ei lõpe "3" (0)

28.08.2014 14:06, x100 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

No tegelt - mis mõttega... Manasin näole naeratuse. Mul polnud mingit tahtmist tema vanaemaga tegemist teha. Ammugi mitte sellepärast, et oma vanematele tünga teha; "Liisa, ma usun, et sul on tore vanaema ja see oleks lõbus meile. Vanematele see ilmselt nii lõbus ei oleks." Nägin nende silmist, et endine särasilmsus ja rõõm, valgus üle pettumuse ja mossitamisega.
Üritasin teemat kõrvale juhtida. "Lähme kuhugi... Siia kohvikusse näiteks?" Muidugi ma teadsin, et nad oleks tahtnud minna, aga see oleks olnud liiga lapsik midagi niii seikluslikku ja hulljulget teha.
"Mida me tellime?" küsis Helena. Piilusin rahakotti. Oh ei, mul oli umbes 20 €. Mida me selle eest osta saan? Jäätise? Mõtlete, et palju? Ärge unustage, ma pean poodi minema.
"Mina võtan jäätise." "Eee... Mina ka." ütles Kevin. "Ja mina." "Ja mina ka." ütlesid Liisa ja Helena. Tellisime jäätised ja istusime toolidele. Limpsisin vaarikamaitselist jäätist. "Pean minema hakkama. Ema juba kindlasti ootab." Lehvitasin neile. "Tsau!" hüüdsid nad kolmekesi.
Bussijaama jõudes ei pidanudki ma palju ootma. Buss tuli suht kohe. Istusin bussi ja vaatasin aknast välja. Miks buss juba sõitma ei hakka? Kedagi ei tule ju... Keegi siiski tuli. Kevin?! No what.
Panin kõrvaklapid pähe ja hakkasin muusikat kuulama. Buss hakkas sõitma. Kevin koputas mu õlale. Võtsin kõrvaklapi peast. "Nonii. Tulid mind ümber veenama? Ma ei näe teisi. Kas nad ei julgenud tulla? Mõtelge nüüd ise ka, hirmutate vanemad ära ja vanaema saab lõkerdada. Meie jookseme nagu uisupead ringi ja midagi ei saavuta. Mina seda kaasa ei tee!!" Kevin pani käe suule, et mitte naerda. Lõpuks tegi ta tõsist nägu.
Kas ta tõesti ei saa aru? "Mis siin naljakat on? Noh, igatahes... Näe, tulebki minu peatus. Sul on üks peatustevaheline aeg, et seletada." Olin üsnaa kuri ja mossis. "Nooh," alustas Kevin juttu "Ma.. noh, vabandan... ja siis veel, et äää... sa, ma, nad... unusta ära. See oli meist rumala ja me kõik vabandame. Nad ei tulnud, sest tõesti, nad ei julgenud ja noh... Nii on." Hakkasin itsitama. Tuju tõusis jälle ja kõik oli jälle tore. "Olgu. Tore, et vabandasid. Ma nüüd lähen. Tsau!" ütlesin ukse juurest ja tegin Kevinile õhusuudluse.
Hakkasin poodi kõndima. Ostsin kõik vajaliku ja läksin kodu poole. Ema tõesti juba ootas. "Tsau ema! Ma käisin poes ja ostin kõik mis vaja." Ema naeratas "Tsau kullake! Aitäh sulle. Puhasta palun oma peegel ka ära." Läksin oma tuppa.

Autori kommentaar »

JÄTKUB! Pastakad on igati oodatud! :) Sorry et nii lühikesed. Teen pikemaid ka :)

Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


siidisaba8

Kinkimine

 X 0
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima