Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Järjejutud / Seiklus / Põnevus

Wild Ones. (2 osa.) (3)

08.11.2013 21:57, x137 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

Mootor käis vaikse surinaga. Lamasin kusagil madratsil kui ma ei eksi. Silmad olid mul veel suletud. Kuulsin mingisuguseid rääkimisi ning kellegi tümastavat naeru. Avasin silmad ning need adapteerusid ereda valgusega. Vaatasin veidi ringi ning nägin enda ees istumas nelja poissi, kes rääkisid omavahel.
"Kes te olete? Kus ma olen?" käratasin keset nende pudinat ning tagumised kaks kiikasid korraks minu poole. "Me leidsime su maanteelt, sa olid üleni verine," lausus üks pähkelpruunide juustega poiss. Nüüd tuli mulle kõik meelde. Manasin upsaka grimassi oma näole, ega lausunud midagi. "Kui küsida tohib, siis mis juhtus? Sa nägid ikka päris õudne välja, nagu mingisugune õudukast põgenenud sombi või midagi," lausus seesamune poiss.
"Koduvägivald," podisesin endamisi ning jäin aknast välja vaatama. Mind ajas segadusse see, et me olime kusagil mulle väga võõras kohas.
"Koduvägivald? Su vanemad peksid sind?" küsis eest üks blondide juustega poiss, kes mulle segaduses otsa vaatama jäi. "Nagu kuulsid," sõnasin ning vaatasin uuesti korraks aknast välja. "Kuhu te praegu sõidate, kes te olete ning miks te mind kaasa vedasite?" küsisisin vaikust murdes. "Roolis olev tüüp on Jasper, see blondide juustega on Carl, pruunide juustega on Phineas ja mina olen Elliot," vastas see esimene poiss uuesti.
"Ning kes sa ise oled?" küsis siis Carl mõni minut hiljem. "Sophia-Rose, aga mind kutsutakse lihtsalt Rose'ks. Kuhu te sõidate?"

"Me sõidame maailmat avastama ning oma silmaringi avardama. Meil on plaanis teha reis ümber kogu maailma ning elada ja lõbutseda. Mis mõte on passida oma väikeses kodulinnas ja töötada nii kaua kuni surra? Seda ei nimetata elamiseks. Elu on hoopis teine asi. Elu on vabadus ning vabadust nautima me sõidamegi," lausus roolis istuv poiss, kelle nimi oli vist Jasper.
See nende plaan tundus mulle algselt tobedana, kuid mida rohkem ma sellele mõtlesin, seda rohkem ma sellega ka nõustusin. Mis mõte on mul passida oma kodus, kus mu vanemad mind ei salli ning mind peksavad? Mis mõte on mul käia koolis, kui mul pole üldsegi motivatsiooni, tahet ning sõpru, kellega lõbutseda ning veeta häid aegu? Mis mõte see küll selline on?
"Kas sa nõustud meiega?" küsis üks poistest ning vaatas minu poole. Ma naeratasin.
"Teil on õigus. Miks ma peaksin minema tagasi koju kui mind isegi sinna ei oodata?" küsisin ning ta noogutas. "Niiet te siis võtate mind kaasa?" küsisin särades.
"Kui sul selle vastu midagi ei ole," lausus Carl ning naeratas.
Kas see tähendab siis seda, et ma võin oma elul keerata uue lehekülje? Naeratasin endamisi.
"Kui tuleb mingisugune järv, kas te saaksite siis väikese peatuse teha? Ma tahaksin end verest puhtaks pesta," sõnasin ma ning vaatasin ma oma kampsunit ja käsi, mis olid ära kuivanud verega koos. "Saab-saab, meil on ka ise vaja teha väikene pissipeatus," itsitas Jasper ning ma muigasin.

Umbes poole tunniga olime me jõudnud mingisuguse järve juurde, mille nimi pidi vist olema Thorston. Vähemalt Jasper ütles nii. (Ta vaatas seda kaardilt, mille järgi me ka sõidame.)
Mulle tundus, et praegu oli keskhommik. Päike sätendas taevas ning suvine soojus pani minu põsed õhetama.
Ujumiseks oli vist aga liiga vara, sest tegelikult oli alles maikuu algus. Thorston'i ääres asetses üpris suur ning kaunis põlismets. Päikesevalguse käes nägi Thorston'i vesi vägagi läbipaistev ning armas helesinine välja. Naeratasin endamisi, sest loodus oli imeilus.
Elliot ning Carl läksid kusagile metsa vahele enda häda tegema ning Jasper ning Phineas passisid autobussi juures ning rääkisid omavahel midagi.
Thorston'i vesi oli meeldivalt soe ning sellega oli hea oma nägu, käed ja jalad ära pesta. Kampsuni võtsin ma seljast ning pesin selle vees puhtaks. Siis hüplesin tagasi poiste juurde ning istusin autosse.
"Kas vesi oli soe?" küsis Jasper.
"Vägagi. Kui ilmad samuti soojemad oleksid, siis oleks isegi paras ujuma minna," laususin ning panin oma kampsuni kusagile taha kuivama.
Ka Carl ning Elliot jõudsin tagasi. Nad jäid mingisuguseid asju seal kaardi juures ajama. Arutasid midagi vist. Teate mis oli kummaline? Ma ei igatsenud oma vanemaid isegi karvavõrdki. Tundsin end palju paremini nende poiste seltsis, kuigi ma ei tundnudki neid veel. Tundusid küll väga sõbralikud ning ma lootsin, et nad sellisteks jäävad ka. Phineas oli ainult kogu see aeg vait olnud ning minuga ta ei rääkinud isegi ühtegi sõna. Ma ei näinud teda isegi mulle otsa vaatamas, ta nagu kardaks mind.
"Tuhat kakssada kilomeetrit kusagil veel ning me jõuame Argentina'sse. Peatume seal kusagil hotellis umbes nädal ning edasi me veel ei tea, kuhu plaanime sõita. Enne Argentina'sse jõudmist ööbime me täna kusagil Colbweth'i hotellis. Sina, Rose, ei pea muretsema. Me teeme välja," jutustas Jasper ning me istusime jälle autosse.

Need neli tundi, mis me olime sõitnud olid väga igavad. Vahel ma jäin isegi tukkuma, kuid põhiliselt rääkisin ma poistega nende elust ja minu elust ja üleüldse kõigest jne...
Õhtu oli juba käes ning me siiamaani sõitsime. Minu kodust olime me igatahes juba väga-väga kaugel. Tahaks teada, kuidas vanemad reageerivad kui mind pole koju jõudnud veel siiamaani. Aga olgu, ma ei taha nendele enam mõelda, see vaid rikendab mu tuju.
Oli juba üsna pimedaks jäänud ning ma hakkasin jälle tukkuma jääma, kui järsku auto tegi sellise äkilise pidurduse, et ma pidin püksi laskma.
"Kuhu sa jooksed, persepea?" karjus Jasper ning poisid hakkasid omavahel rääkima, kuni Jasper tegi autoukse lahti ning hüppas autost välja.
"Mis juhtus?" küsisin segaduses. "Mingi hull hüppas autole ette," vastas Elliot ning ka ülejäänud läksid autost välja, et selle "hulluga" vist asjad selgeks rääkida.

Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


Maricca

Kinkimine

 X 1
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

Hellu101


Appi sa tapad mu ära , ei jõua uut osa ära oodata :33
 

Maricca

Appi, aitäh sulle selle pastaka eest
 

Suvi

rikendab...see sõna on valesti käänatud
 

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima