Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Järjejutud / Noortejutud

Homset ei tule, Eilset ei ole Ptk 3 (1)

01.02.2013 18:41, x90 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

'' Üks päev, peale aastaid kanntamist ja valu, selle tüdruku silmades asetseva üksiku tühjuse ja valu asendab leegitsev armastus. ''

Esimene koolipäev möödus piinarikkalt. Alates juba varahommikust.

'' Iries Martha Gleamme ?'' Mul on selline tunne et kogu klass naerab imeliku nime üle, mille mu ema suutis välja mõelda
'' Jah, mina'' , vastan teeseldud enesekindlusega.
'' Teise korruse paremasse tiiba jääb raamatukogu, sealt saad kõik raamatud kätte.''
Noogutan arusaadavalt ja põrnitsen aknast välja, et mitte teistele otsa vaadata. Ma olen alati olnud jube suhtleja.
Õnneks esimene tund - füüsika (ÜLDSE mitte õnneks, et see esimene oli) möödus kiiresti ja ma sain klassist lahkuda ning raamatukogu poole sammud seada. Vähemalt see oli mul plaanis esialgu. Ma olin unustanud, et mul on uus klass, kellele ma pean end tutvustama nii et raamatukogu sellel vahetunnil ei juhtunud.

'' Sara Michmer - meeldiv tutvuda, me vist oleme naabrid, ma nr 195. '', ning ta naeratab pannes ette selle võltsi naeratuse, mida ma nii väga jälestan. Kuid mul ei jää muud üle kui vastata samaga.
Ma olen nr 196. See on number, mille saatus on mulle välja valinud, see on igal pool - Mu klaveriklassi nr oli 9, solfi 6 ja koori klass oli 1. Mu sünni.kuupäev on 19.06. Mu sünniaasta on 1996 ja veel million asja. See number käib juba mulle veidike närvidele. Lisaks olin vanas klassis järjekorras nr 19 ja õppeedukuselt nr 6.

''Kust sa tuled?''
'' Väike linnake Lõuna Carolinas. Kust ise? ''
'' Ma elsin kunagi New yorkis, kuid ma ei mäleta neid aegu eriti palju. Mul avastati see, kui olin viiene. Muideks, kui sul on abi orienteerumisel vaja, jäta see minu hooleks, ma olen alati nõus aitama.'' Lisab ta meeldivalt naeratades. '' Mis ainetes me koos oleme, et tea...'' Ma kiiresti ulatan talle oma ainete kaardi.
'' Muusika, füüsika, kunst, matemaatika ja ajalugu.'' ütleb ta pettunult.
'' Need tunnid sakivad ju ! ''
kui ma lõpuks tema energiakuhja alt minema sain, mis oli ka viimane aeg, seadsin ma sammud taas tüdrukute maja juurde.Kuid järsku ma kuulsin kedagi. Midagi. Ma ei tea mida või keda, kuid see asi või inimene jälgis mind. See kestis ainult hetke, kuid sellest hetkest piisas, et mind hirmule ajada. Ma jooksin majast sisse, treppidest üles enda tuppa ja lukustasin ukse. Tõmbasin kõik kardinad ette ja istusin maha, kõrv vastu põrandat, nii vaikselt kui suutsin.Ja mul oli õigus. Seal oli kindlasti keegi mu akna taga, probleem oli selles, et ma ei julenud tõmmata kardinat eest.
Järsku lendas aken lahti ja kardin hõljus tuules. Lihtsalt hetkeks mu pilk riivas süsimustasid silmi, mis kohe järgmisel hetkel olid kadunud.


Autori kommentaar »

Jällr murdsin lubadust... See ongi vist mu limiit, rohkem ma tõesti ei suuda ühte peatükki juttu lisada.

Kommenteerige & Kritiseerige :)


Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


Unfortunate

Kinkimine

 X 0
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

Hellu101

MEgalt heaaaa. Paalun jätka x3
 

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima