Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Järjejutud / Armastus

Armastuse pilved - Sissejuhatus (2)

18.12.2012 20:16, x147 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

Hei, kuna ma pole kaua aega oma vanu järjekaid jätkand ning midagi uut kirjutanud, otsustasin siiski alustada uue järjejutuga. Mul on lihtsalt õppimisest kõrini ning midagi peale õppimise pole teha. Ja siis mul tuligi mõte, et ma kirjutan uue loo.
Seekord ma teen lühemad osad, mis tulevad kiiremini, sest pikemate osadega läheb mul tihti kaua aega, kuid lühikese on lihtne kirjutada, sest siis ei pea istuma pead murdes arvuti ees mitu tundi. Loodan, et mõistate. Aga teie enda huvides. (:
Proovin teha jutu võimalikult meeldivaks, täis sõprust, seiklust, põnevust ja armastust. Kõige rohkem soovin, et sellel jutul oleks piisavalt palju lugejaid, kuna kas on huvitav kirjutada jutte ainult endale? Kusjuures see pole üldse huvitav ning see on... igav? :/
Kuid see selleks.
Mul võib esineda palju vigu, kui tähtis, et te vähemalt saaksite jutust aru ja ma usun et saate. Pastakaid pole vaja kinkida, sest et need ei huvita mind, kuid kui kingite, siis oleksin väga tänulik. Ja kõige põhilisem on see, et te annaksite endast kommenteerimisel märku.
Lihtsalt ärge päid norgu laske ja lugege seda! (:
-
Minu nimi on Chelsea. Olen 15 aastane. Mul on tumepruunid juuksed ning rohelised silmad. Ma kolisin hiljuti Los Angeles'se. Täpsemalt ühte väikesesse linna, mis asub kusagil lõuna pool. Me elame nüüd koos ema (Abigail), isa (Ralph) ja õega (Cynthia, lühemalt Cyn) ühes kortermajas, kus on neli tuba. Minu ja minu õe õnneks asub meie uus kodu koolile ainult paarisaja meetri ligidal. Kolisime siia, kuna vanemad leidsid endale uue ning parema töökoha, kus on ka parem palk. Õega ma ei saa eriti hästi läbi ja me tülit.seme tihti. Ta on selline 'kiiresti populaarseks saav' ja kõigile meeldiv ning veidi ülbe iseloomuga, kuigi leiab endale ühe päevaga kindlasti palju sõbrannasid, nagu eelmises koolis tal oli. Ühesõnaga temaga suhtlen ma väga harva ja kui keegi midagi küsib, siis see põhiliselt olengi mina. Mina olen tavaliselt lihtsalt selline 'mina ise' tüüp ning saan koguaeg üksi hakkama nagu eelmises koolis. Kuid kes teab, võib-olla on siin koolis hoopis teistsugused reeglid ja teised inimesed. Loodan vähemalt, et nad on toredad ja sõbralikud, kuna ise olen ma sõbralik.
Alustame looga:

-"A-210, A-210," pomisesin vaikselt ning hoidsin käes pabereid, mis pidid näitama, kus asusid klassid. Kartsin hilineda bioloogiasse, kuna ei leidnud A-maja üles, kuigi direktor lausus, et see asub kusagil vasakul. Usun, et Cyn oli ammu klassis, kuna teda ei olnud minuga.
Nii-siis kõndisin ja kõndisin, kuni leidsin A-maja üles. Seal olid uksed, mille peal olid numbrid ning siis ma hakkasin otsima ust, kuni leidsin selle.
Hakkasin veidi kõhklema, tõmbasin hinge ning siis avasin kolinaga ukse. Klassis oli palju rahvast ning keegi ei pannud tähelegi, et ma sisenesin.
Õpetaja istus laua ees ning jälgis oma suurte prillidega mingisugust paberit.
Jalutasin Cyn'i otsides õpetaja poole ning siis nägin teda mingisuguste tüdrukutega rääkimas. Ta ei näinud mind õnneks.
Õpetaja juurde jõudes tervitasin teda ning siis jäin ootama, mida tal öelda oli.
-"Üks tagumine pink on vaba, sa võid sinna istuda," osutas ta käega kuhugile taha, kus olid kaks tühja pinki.
Lootsin, et keegi ei istu mu kõrvale ning ei küsinud õpetajalt seda, sest üritasin endast ikka head muljet jätta ning uudishimu mitte välja näidata.
Lõpuks istusin pinki ning viskasin koti laua alla, jäädes tunni algust ootama.
Vahel vaatasin ka Cyn'i poole, kes naeris ning rääkis oma uute sõbrannadega. Ma ei mõista, kuidas ta neid nii ruttu leiab? On ta siis nii ilus, et paistab kõigile kohe silma?
Aga tegelikult mul ju polegi vaja sõpru, sest ma saan ka üksi hakkama.
Lõpuks helises kell tundi.

Kui tund oli lõppenud, pidi paberite järgi algama matemaatika. Ma ei viitsinud üksi klassi otsima minna, nii-siis jalutasin vaikselt klassiõdede taga.
Järsku jooksis üks tüdruk minu kõrvale.
Tal olid tumesinised silmad ning blondid juuksed. Ta näol oli naeratus ning ta nägi üsna sõbralik välja.
-"Hei, oled sina Chelsea?" küsis ta võidurõõmsalt.

-

See oli siis esimene osa. Üsna pikk, kuid esimesed osad tavaliselt ongi pikemad (:
Loodan, et meeldis. Nagu teate, siis loo teema on armastus, kuid see oli ainult väikene sissejuhatus ning järgmistes osades see teema alles hakkab kujunema (:
Ja palun ärge unustage kommenteerida, kuigi loodan, et kui kommenteeritegi, siis teie kommentaarid pole negatiivsed.
Aitäääääh lugemast, lugupidamisega Maricca (:

Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


Maricca

Kinkimine

 X 0
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

DaFrozenFruit

Jätka!!
 

bonbon

Jätka kindlasti!
 

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima