Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Järjejutud / Armastus

Iseenda mõrvar - 2 osa (2)

14.11.2012 16:03, x144 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

Eelmises osas:
Kui jõudis kätte järgmise päeva õhtu, pidi Jose meile varsti oma autoga järgi tulema.
Mina olin oma toas peegli ees ning kammisin juukseid.
Panin juuksed krunni.
Kui olin valmis, panin koti üle õla ning läksin koridori, kus ootas ka Monica.
Panin endale kingad jalga ning siis nägime, kuidas Jose jõudis maja ette.
Me läksime välja ning istusime autosse.
Monica istus ette Jose'i kõrvale ning mina istusin taha.
Nad rääkisid seal midagi, kuid mina olin seni oma mullis.
Peagi jõudsime kohale.
Selles osas:

Kui olime kohale jõudnud, avasime autouksed ning läksime välja.
Maja oli suht suur ning pidu toimus sees.
Õues oli juba üsna pimedaks läinud.
Kuulsin läbitungivat muusikat, mis tuli seest.
Ka Monica tuli välja, nad arutasid midagi Jose'ga ja siis hakkasid maja poole minema.
Monica andis märku, et mina ka tuleks.
Jose läks ees ja meie Monica'ga kõndisime taga.
Kui sisse jõudsime, oli tuba rahvast täis.
Monica hakkas kuhugile minema ega lausunud midagi. Niisiis, läksin tema järel.
Lõpuks ta kadus lihtsalt ära.
Sain vihaseks. Miks ta peab mu koguaeg sellistel pidudel üksi jätma?
Kõndisin edasi ning hakkasin teda otsima. Rahvast oli lausa liiga palju. Koguaeg koperdasin mingisugused mitte-kained inimesed mul jalus.

Lõpuks mu kannatus katkes ning ma istusin lihtsalt esimesele ettejuhtuvale diivanile, kus istus teises nurgas mingisugune minu jaoks võõras poiss.
Ma ei teinud temast välja ja olin lihtsalt vait ja istusin.
Ma poleks pidanud siia tulema.
Võtsin kotist telefoni ning vaatasin kella.
Pidu oli alles algamas.
Kell oli pool kümme.
Seejärel panin telefoni tagasi kotti ning jäin lihtsalt istuma, lootes, et järsku näen Monica't.
Kuid teda ei tulnud.
-"Otsid kedagi?" küsis järsku minu tähelepanu endale pöörates see poiss, kes istus diivani teises nurgas.
-"Jah, ei..." pomisesin mornilt.
Mul polnud aimugi, kas ta oli kaine või mitte, kuid see mind praegu ei huvitagi.
-"Jah ja ei, nii selge vastus," turkas ta ning vaatas korraks minu poole.
-"Ma pean minema," pomisesin ning kõndisin kiirtel sammudel minema.
On kõik siin nii imelikud?
Leidsin lõpuks Jose'i üles.
Läksin tema juurde, kuid Monica't ma tema juurest ei leidnud.
-"Kus Monica on?" küsisin vihaselt.
-"Ma ei tea, ma arvasin, et ta on sinuga," pomises ta samuti segadusse sattudes.
-"Ma lähen teda otsima," kostsin lõpuks ning raputasin vihaselt pead.
Kus ta küll olla võiks?
-"Ma otsin sealt poolt, ma ei tea, tule elutuppa, kui ta leiad," sõnas ta ning jalutas minema.
Kõndisin siis suvalises suunas, otsides Monica't.

Olin juba üpris kaua otsinud ja siis mul tuli mõte, et võib-olla on ta õues.
Leidsin ukse ning läksin õue.
Õues oli üpris jahe ja kuna jaki olin ma unustanud sisse, ei läinud ma viitsimise pärast tagasi ning kannatasin Monica pärast.
Maja ees olid paar inimest, kes rääkisid oma vahel ning siis läksin ma maja taha, kust leidsin vereloigu.
-
See osa oli suht igav ja vabandan, et nii hilja jätkasin, kuid seekord üritan kiiremini jätkata, aitäh c:

Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


Maricca

Kinkimine

 X 0
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

Hellu101

Lahee
 

DaFrozenFruit

Jätka!
 

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima