Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Järjejutud / Ulme / Õudus

Suur vana maja.(2.osa) (2)

28.09.2012 21:25, x167 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

Eeslmises osas: Järsku tehti kapiuks lahti ja vastu vaatas musta maskiga mees , püstol käes...

Selles osas: Haarasin ruttu Brigitalt ümbert kinni , sest kartsin nii väga ja arvatavasti kartis tema ka.Maskiga mees võttis meil käest kinni ja viis autosse.Me pidime istuma tagaistmel ning uksed olid lukus.Brigita juba natuke nuttis. ,,Kõik saab korda.'' ütlesin lohutades õele.Auto peatus kuskil suure vana maja juures.Pidime autost väljuma.Kui me majja sisse jõudsime , oli see ämblikuvõrke täis ja tundus mahajäetuna, sellepärast me vist siia tulimegi , et siit ei leia meid ju keegi.Olin hirmul , et mis nüüd saab?!. Meid viidi ühte tuppa ja uks pandi kinni.Istusime õega ühes nurgas ja rääkisime juttu. ,,Kui me vaid saaks Tema nime ...'' ei jõudnud ma lauset lõpetada , kui selle mehe telefon helises. ,,Peeter kuuleb.'' ütles see mees. ,,Ahha , tema nimi on vist Peeter?. '' laususin mina.Brigital oli taskus kommi ning me saime seda süüa.Kui oli juba pime , oli meil plaan põgeneda aga see jäi meil vist ära , sest see tuba , kus me olime , selle uks oli lukus. Pagan! Ah , jääme siis magama.''laususin mina haigutades.''Pagan.'' Kordas Brigita vaikse häälega.Juba varsti me uinusime.Hommikul ärgates oli uks lukust lahti.''Imelik.'' sosistasin ma.Võtsin õel käest kinni , ning me läksime vaatasime , mis toimub?. Kui olime uksest välja läinud, nägime me , et põrandal vedeles see sama musta maskiga mees ja ta oli TAPETUD! ta oli üleni verine.Jooksime ruttu majast välja kuid seal tuli vastu meile üks teine mees musta maskiga ja sundis meid tagasi tuppa minema.Meil ei jäänud midagi muud ju üle nii , et me siis läksime.Meil oli nii halb seal olla , sest seal oli nii tolmune ja must.Me olime olnud selles majas juba 3 nädalat ja me polnud midagi söönud peale leiva ja piima.Saabus öö ja me otsustasime põgeneda.Kui see mees oli magama jäänud , hiilisime õega välja ning jooksime kodu poole.Olime väga väsinud ja õde tahtis magama minna ja vingus koguaeg.Võtsin ta kukile ning kõndisin ise edasi.Varsti kodu juba paistis.Kui olin ukse ees , oli uks natuke irvakil , ning see oli imelik.Avasin ukse ja nägin , et seal oli ema,isa ja Kristjan surnult maas ning verd oli terve põrand täis.Ehmusin ning karjatasin.Sellepeale ärkas Brigita üles ning haaras mul käest kinni. ,,Õeke , me ei saa enam siia jääda.Me peame teise riiki põgenema.'' ütlesin peaaegu nutma hakates.''Miks?'' Küsis õde hirmunult.''Sest muidu juhtub meiega samamoodi nagu ema , isa , Kristjani ja tolle musta maskiga mehega.'' ütlesin ma õele. Õde pigistas veel kõvemini mu kätt , ning me asusime teele.Aga enne käisin oma toast läbi ja võtsin natuke raha kaasa.Me kõndisime lennujaama , ning lendasime Londonisse.Aga lennuki peal Nägime me sedasama maskiga meest ning ta tuli meile järjest lähemale. ''Kükita ruttu!'' ütlesin õele ja kükitasin ise ka pingi alla.See mees tuli järjest lähemale kuni ta oli juba meie ees.Ta kükitas ja vaatas meie poole...

Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


OehRoosa

Kinkimine

 X 0
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

Maricca

Jätka
Lahe
 

OehRoosa

Ok. Tore kui meeldib
 

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima