Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Järjejutud / Seiklus / Põnevus

El derecho a la libertad ¦ Osa 2. - Elav maailm. (0)

09.05.2012 20:50, x167 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

Maali taga oli maailm. See kitsemaal oli nagu... Nagu uks, mis viib maailmasse. Maailmasse, kus lendasid linnud, putukad ja jooksid ringi loomad. Elavasse maailmasse. Vahtisin seda umbes kümme minutit, kuni avastasin oma pilgu. "Jäämegi siia ootama, või lähme mulle külla?" küsis ta tüdinud näoga. "Jaah, loomulikult." vastasin heleda häälega. Terve tee ma üksnes ahkisin ja ohkisin imestusest. See oli nii... võimatu.
Kuigi neid loomi polnud ma mitte kunagi näinud. Jõudsime ühte metsa, kus olid igal pool väikesed majakesed. Jõudsime mingi putka juurde, algul arvasin ma, et see on Vlen'i kodu. Kuid see oli hoopis mingi näksiputka.
"Mingit näksi soovid?" küsis Vlen. Ma vaikisin ning noogutasin. Sisenesime putkasse.
Seal oli mingi jänes poemüüja ja minu imestuseks oli ta minuga umbes sama pikkune. Jabur.
"Oi Vlen, sa oled inimese siia toonud. Leidsid uue sõbra?" küsis jänes ainuüksi minu poole vahtides. "Jah, saa temaga tuttavaks, see on Edith ja Edith, see on Ipper," Jänes naeratas. Vahtisin talle kibestunult otsa ja pöörasin pilgu mujale.
"Aga mida te siis soovite siit?" küsis jänes.
Vlen vaatas küsivalt minu poole.
"Mida?" küsisin segaduses. Ah soo, ta tahtis, et ma midagi ju menüüst valiks. Ma ei tunnegi seda.
"Teil menüüd on?" küsisin ma-tean-et-on pilguga.
"Kuidas palun?" küsis Ipper. "Menüü. See värk, kus on kirjas, mis siin müügil on," pomisesin.

"Kuidas palun? Ma ei saa mitte kluhvigi aru," kostis jänes.
"Kluhvigi? Mis värk see on, Vlen?" küsisin segaduses. See jänes on nii jabur! Kohutav tüüp lausa. "See on rahaühik." lausus Vlen.
"No okei, mis teil siin pakkuda on?" küsisin.
"Kuule Vlen, see inimene peksab segast. Ma ei saa mitte kluhvigi tema slängist aru."
"Bljad jänes, see on sinu oma mure, et sa nii ajast maas oled!" vihastasin ma.
"Rahunege maha, omg." pomises Vlen kannatamatult.
"Meil on siin porgandišokolaadi, tiigrikarvu, Moneteś'i ja bla-bla-bla edasi. Need mis ma just praegu pakkusin, need meeldivad mulle endale kõige rohkem." sõnas Ipper. Uksest astus sisse mingi roosa vares ja ta tuli Ipperi juurde. Heitis korraks mulle kahtlustava pilgu ja siis ütles Ipperile: "Üks seenemahl paluks."
"Naine vajab jälle ravi jaa?" küsis Ipper irvates ja mingi klaasist pudeli sisse mingit löga kallates. Vaatasin Vlen'ile küsiva pilguga otsa.
"Ikka." podises siil, võttis pudeli ja siis andis mingi valge paberi ja läks minema.
"Jäätegi siia passima?" küsis Ipper närviliselt.
"Okei, võta siis Moneteś meile." kõneles Vlen ja andis jälle slele valge paberi. See oli selline väike ja mingi allkiri oli peal. Kahtlane rahaühik. Jänes andis meile mingid pirukad ja siis me lahkusime putkast.

"Siin maal tuleb ettevaatlik olla." lausus Vlen äkitselt.
"Miks?" küsisin segaduses.
"Siin lendavad ringi Terrorikotkad ja nad on hästi suured ja püüavad su kinni ja kuna nad on nii kiired, siis nad võivad su siit viia teab kuhu. Näiteks ma kõndisin eelmine suvi siin koos oma õega. Metsast veidi eemal. Terrorikotkad püüdsid meid kinni ja hetk hiljem olime me kodust kümnetuhande kilomeetri kaugusel."
"Mis siis edasi sai?" küsisin suurte silmadega.
"Tuli lihtsalt kõndida pika maa koju." kehitas Vlen õlgu. Pööritasin silmi, saades aru, et ta ei taha sellest rääkida.
Jõudsime hiljem mingi suure hoone ette. "See on kool." ütles Vlen, viidates kätega kooli poole.
"Lähme siis sisse?" küsisin rõõmsalt, mõeldes, et mis küll siin koolis õpetatakse.
Sisenesime liugustest. Seal oli suur koridor täis igasuguseid loomi ja elukaid. Need elukad olid vist samuti tenerefid nagu Vlen.
Läksin suvalisest uksest sisse, Vlen minu järel. Jõudsin mingisse klassi, kus õps vaatas vihaselt meie poole. "Meil on siin eksam, minge ära!" õiendas mingi kass käpaga vehkides.
"Ma istun Vlen'iga tasakesi toolile, me oleme tasa." ütlesin. Mind lihtsalt huvitas see, et kuidas siin õpitakse. Toolid olid muidugi väga vastikud. Kuidagi ümmargune oli istuda.
Äkitselt lendasin kogu tooliga ümber.
"Bullshit!" röögatasin ma ja tõusin püsti.
"Palun lahkuge siit, meil on siin eksam." kass tormas minu juurde ja lükkas mu välja. Vihastasin ja jooksin koolimajast välja.
"JABUR, JABUR, JABUR, JABUR!" karjusin komistades mingile tüübile otsa. See tüüp oli mingi veidi inimese moodi, kuid imelikku värvi silmadega. Need silmad olid väga helesinised, kuid ilusad.
"Kuule mees, kust sa need läätsed said? Tahaks ka." pomisesin sügades kukalt ja vahtides tema silmadesse.
"Need pole läätsed." ehmusin ja kargasin eemale. Ta vaatas mind imelikult ja ma ka ise ei saanud aru, mis mulle sisse läks. Hiljem taipasin, et ei leia enam mujalt Vlen'i.
"Kus Vle..."
"Siin!"
Pöörasin pilgu taha ja nägin toda sama tüüpi.
"Nalja teed või?" küsisin talle segaselt otsa vaadates.
"Ma olengi Vlen, raske aru saada?" küsis ta.
"Sa oled siis inimene?"
"Ei, ma olen teneref," pomises ta.
"Inimese moodi."
"Tenerefid jaguvad kaheks. Nad saavad olla sellised nagu loomad, karvased ja nii. Ja saavad olla ka inimesed, kuid silmavärv on nagu päris karvasel ja loomalikul tenerefil ja seda ei saa muuta."
"Ohkurat, tahaks ka selliseid silmi mis sul." ütlesin. Ma võib-olla jäängi täna ainult tema silmi vaatama. Järsku tuli mulle meelde minu pere. "Kurat, ma pean koju minema!" hüüdsin jahmunult. '
"Ei pea." kostus tagant.
"Pean küll! Mu vanemad on kindlasti juba mentidele teate edasi andnud, et ma olen teadmata kadunud."
"Oh, ma olen seda filmi näinud."
"Ole vait ja aita mul nüüd koju saada," vihastasin.
"Meie ajavahetus määramisel jääb teil päris maailmas aeg kinni. Sa ei pea koju minema. Kui tagasi saabud on sama aeg, mil sa siia tulid," informeeris Vlen. Mul jäi suu lahti ning ma ahhetasin jälle. Äkitselt midagi suurt lendas minu poole ja võttis minust kinni. Kiljusin, tundes sellest suurest kiirusest endal tohutut iiveldust. Hetk hiljem kaotasin teadvuse.

Autori kommentaar »

Viga näed laita, tule ja anna teada (;
Kritiseerige ja andke kommentaare =3


Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


Maricca

Kinkimine

 X 0
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima