Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Järjejutud / Muu

Hing, proloog (0)

22.03.2012 21:32, x121 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

Vaikus. Vaikus on kõik, mis ma kuulen. Kõrvulõikav vaikus, mis närib su hinge, kuni oled sunnitud selle murdma. Aga seda ma ei tee. Ma kannatan ja manan näole mitte midagi ütleva ilme. Kui sa vaataksid praegu mu silmadesse, näeksid mu sisse. Sügavale. Põhjani välja. Võin sulle seda lubada. Aga sa ei vaata. Sest sind pole. Ma olen üksinda, täiesti üksinda. Olen selles peaaegu kindel. Siiski piilun iga pedaalivajutuse järel hetkeks taha. Jalgrattal ei ole sellisel aastaajal mõtet, tõesti pole. Kõndides oleksin kiirem. Aga nii on lihtsam. Lihtsam olla. Nii on vaikus, mis ei sunni mind jooksma hakkama hirmust. Lumi ei krudise mu jalgade all, tekitades hääli, mis võivad mind kahtlema panna selles, ega keegi ei ole mulle vastutahtsi seltsi tulnud pakkuma. On ainult vaikus. Minu enda vaikus. Kui sina siia tuleksid, rikuksid sa selle nii kergelt. Jättes tähele panemata selle õhukese kile, mille vastu see kõrge hääl taob. Kannatamatult. Kõrvulukustavalt. Minu vaikus.


Tühjus. Tühjus on kõik, mis ma näen. Silmipimestav tühjus. Tagasi vaadates näen udusse mattunud teed, mis keerab ebameeldivalt sopaseks muutudes lehed langetanud metsasallu. Ei ühtki hinge mind jälitamas. Siin on hea. Siin on turvaline. Peaaegu. Olen vaid mina, minu vaikus ja tühjus.

Autori kommentaar »

Minu tunded. Minu mõtted. Minu Hing.

Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


Cerylia

Kinkimine

 X 0
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima