Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Järjejutud / Armastus

Lost Love [5 osa] (4)

04.02.2012 20:15, x119 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-


Kui hästi läheb kirjutan uue os ajuba homme, või isegi täna! Aga halvimal juhul järgmine nädal :D Loodan, et teile meeldib.
***

Olen vist juba üle nädala aja kodus passinud. Olen näinud iga öö selle pisikese tüdruku keha unes. Kuidas ta seal asfaltil lamab, keegi ei söandanud midagi teha ja autojuht ise põgenes. Pisarad valguvad alatasa silma.
Chätryniga pole ma suhelnud haiglast saati, ta on küll helistanud ja linna kutsunud, kuid ta ei mõista. Viimastel päevadel on mu kurbus üle minemas, olen aru saanud, et igaüks ju peab kunagi minema. Ajasin end voodist püsti, täna on esmaspäev. Vist. Laager oleks ka niikuinii läbi, mida ma siin kodus teen ?

Mõtlesin minna linna. Shoppama. Võtsin padja alt oma telefoni ning valisin ema numbri. Peale kahte kutsumist ta astas juba. " Jah , kallis ?". "Kas sa kannaksid mulle natuke raha kaardile ? Ma kavatsen täna tõelise shopingu teha." ütlesin tuimalt vahtides oma Garfield'i seinakella. "Oh muidugi kallis, sa pole ju nii ammu poodides käind, palu isalt ka natuke raha." rääkis mu ema lahke häälega ning siis lõpetas. Helistasin ka isale ning palusin ka temalt raha. Mu vanemad olid üpris jõukad inimesed ning raha probleeme meil pole üldiselt olnud, tavaliselt lubatakse mulle orhkem kui teistele, kuid õnneks ma pole selline…ostuhull.
Panin selga valge öõhikese kleidi, mida katsid õrnad sinised lillekesed, selle peale nahast pruuni vöö ja jalga rihmikud. Tegin hästi õrna meigi ja lahkusin kodust.
Leidsin kotist pisikese paberi tüki, kuhu oli lohaka käega kirjutatud : Tiffany. Ja ta telefoninumber. Valisin selle koheselt. Mõne aja pärast kostis telefonist õrna sahinat ja seejärel Tiffany rõõmsat häält. " TSAUUUU ROOOZZIIII" karjus ta mulle telefoni. "Tsau Tiff, kuule shoppama viitsid ?" küsisin ehmunult. "Aa…davaii kuule ma olengi linnas just, saame siis seal kokku ?" küsis ta rõõmsalt ja pani kõne ära. Küll on alles viisakus.

Astusin bussist välja ning nagu plaanitult hakkas just sel hetkel sadama. Jooksin kiiruga Solarisse, kus nägin pinkide peal juba Tiffanyt ootamas. Tema kõrval istus üks tohutult kena väljanägemisega poiss. Blondide juustega, kaugelt vaadates heledate silmadega ning sportliku kehaga. Muigasin tasakesi ja kõndisin nende juurde. " Tsau Tiff ! " ütlesin teeseldud ükskõiksusega. " Tsau Rozi, tema on Leon." ütles ta rõõmsalt ning osutas käega poisile. " Leon, saa tuttavaks. Tema on Rozi." jutustas Tiffany edasi. Hakkasime täiesti automaatselt Hesburgeri poole kõndima. Sain teada, et Leon elab kasupere juures, kes ta aasta tagasi lastekodust võtsid nign, et ta õpib internaatkoolis ja veel muid asju. Tellisime omale burgerid ning lobisesime niisama.

Kui olime söögid lõpetanud liikusime edasi poodidesse. Krabasime Tiffany hun#!?!#te viisi riideid ja tormasime neid proovima. Leon pööritas peaegu iga 5 minuti tagant silmi ja pobises enda ette " hullud" . Kulutasime Tiffanyga kogu raha ära, ostsime tõenäoliselt iast poest midagi ja lõpuks pidi pooli kotte ikkagi Loen tassima. Kuna elame kõik samas rajoonis saime ka koos koju minna.

Koju jõudes vajusin kõigi nende kottide vahele istuli. Ohkasin vaikselt ning tõusin püsti ja alustasin ostude üles korrusele tassimisega. Kahetsesin enamusi oste. Need olid siiski nii mõtetud ju. Kõigest riided.

***

1 kuu hiljem.

Nonii, september ongi käes.Tunni pärast lahkun kodust, et minna vastu uuele kooliaastale, uues koolis. Suve viimane kuu möödus lausa imeliselt, olime Tiffany ja Leoniga koguaeg koos. Selgus, et oleme Tiffanyga uued klassikaaslased niie toleme koos minu juures ja sätime end valmis. Panin selga lühikese musta sädeleva kleidi, õlapaeltega. Panin ripsmetušši ja huuleläiget ja tegin juustesse lokid. Panin jalga kontsaga rihmikud ning jäin Tiffanyt ootama. Tal oli seljas heleroosa kleit, musta vööga ning seljataga oli hiiglaslik lips. Ta juuksed olid punupatsis ning tema nägu kattis armas tüdrukulik meik. Jalas olid tal madalad valged kingad. Asutsime koos uksest välja, maja ees oli Leon, oma autoga. Istusime sisse, ta käib samuti seal koolis, kuid vanemas klassis.

Koolimaja oli suur telliskivi ehitis. Õpilased tormasid sisse, nii väiksed kui suured. Pressisime end läbi rahvamassi sisse ning suundusime koolitädi laua poole. Palusime sealt oma kapivõtmeid ning tunniplaani, edasi läksid meie teed lahku. Suundusin suures koolimajas otsima kunsti klassi, paberil seisis, et see on viimasel korrusel. Hakkasin treppidest üles kõmpima kui nägin endast natuke eespool tuttavat kuju. Seisatasin järsult ning teenisin nii mõnegi vihase kommentaari inimestelt, kes mulle otsa kõndisid. See ei saanud ju olla. Thomas. Neelatasin vaikselt ning lohutasin end mõttega, et äkki ma ei näe teda enam. Kõndisin tasakesi, mitte liiga kiiresti üles. Jõudsin täpselt kellaks klassi, potsatasin esimesele vabale kohale maha ja võtsin joonistamistarbed välja. Käisin nimelt kunstiklassis. Võtsin kotist välja telefoni, et saata Tiffanyle sõnum, kui dmõtlesin ümber. Räägin pärast.

Klassi sisenes umbes neljakümnendates, natuke pontsakas naine. Ta nägu kattis kohutav kiht meiki ja peaaegu kõrvuni ulatuv naeratus. Ta suundus klassi keskele ja jäi seal seisma.
"Tere, mina olen teie uus kunstiõpetaja. Abigail Wright. Arvan, et meil saab olema ideaalne kooliaasta." rääkis ta pehmel häälel ning naeratas peale igat sõna. Laske mind maha, palun. See õpetaja ajab mu hulluks. Alustuseks pidime joonistama oma elu õnnelikumat hetke. Mõtlesin pikalt, mida joonistada. " Preili Raven ? Palun tegelege joonistamise, mitte unistamisega !" ütles õpetaja mulle seljatagant. Ma vihkan seda, et ta mind nii kutsub !! " Vabandust…ee.…proua…eem.…Wright. Ma mõtlesin, mida joonistada." pobisesin vaikselt ning võtsin hariliku kätte. Kuidas oleks sellega kui ma joonistaksin seda päeva kui kohtusin esimest korda Thomasega ? Ei. Ma ei taha terve klassi ees seda näidata. Otsustasin esimese ratsatunni joonistada.

Söögivahetunnil istusime koos Tiffany ja Leoniga ühes lauas. " Tiff , arva ära keda ma täna nägin?" küsisin talt masendunult. " Noh ?! Thomast?!" üritas ta vaimustust enda maha suruda. Noogutasin aeglaselt. Märkasin, kuidas Leon huvitatunult kulme kergitas ja suu rääkimiseks avas. "Thomas…kes? " päris ta üllatunult. kortsutasin kulme, mis see tema asi. " Thomas Hayes , mis siis ?" ütlesin ükskõikselt, varjates uudishimu. " Rozi , minu nimi on Leon Hayes." ütles ta vaikselt. "…Ja ma olen täielikult kursis, kes see #!?!# on." ütles ta naljatledes. Kuid mina ja Tiff ei naernud. Vaatasime korra üksteisele pärani silmi otsa ning nagu plaanitult vajusin meie suud samal ajal lahti. "SA OLED THOMASE VEND?!?!" karjus Tiffany raevunult. "Okeiokei daamid, rahu nüüd. Olen küll." ütles ta lõbustatult. Rahunesime natuke, kuid muutsime igaksjuhuks siiski teemat.

Kool oli läbi, lõpuks. Esimene päev oli siin juba masendav. Nägin Leoni nurga taha kadumas ja mõtlesin talle järgi joosta. Paar meetrit temast peatusin ning nägn, kuidas ta vihaselt suitsu süütas. Kõndisin talle vaikselt järgi. " Ah, et rikud oma tervist jah ?" küsisin muiates ja astusin ta kõrvale. Leon võpatas ja peitis käed süütult selja taha. " Ah vahet pole, ma lihtsalt muretsen su pärast." ütlesin nukralt. Jätkasime vaikides kõndimist. " Thomas on sinust rääkinud." ütles ta mõtlikult. R'Tahtsin küsida mida, kuid Leon alustas juba rääkimist. " Ta rääkis, et nägi sind laagris, muidugi ma ei teadnud veel, kes sa oled, igatahes ta ütles et…

Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


W0lfinator

Kinkimine

 X 0
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

RedVampireGirl

TRA , vabandust ropu sõna pärast, aga sa lihtsalt PEAD jätkama ja veel täna ! See on super,super,super,super jne. Thomas + Roz =
 

W0lfinator

täänkkss imelineinimene , aga et mtea…mai usu et ma rozi ja thomase kokku panen
 

nikike

niiii hea pliiis jätka juba tänaaa pliiis
 

W0lfinator

jätkan jaa uus osa peaaeeegu valma
 

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima