Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Järjejutud / Muu

Tsirkus [10] (9)

29.12.2011 23:59, x132 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

Jätkan siis, peale kahte kuud vaikust meie jutukest.

Kõik süüdistused minule ja ma tunnistan oma süüd.
Ma vahtasin kasutajanime, niiet nüüdsest NyanNyanMiu ja NyGhAhA.


- - - -

Pere. Nii oli Adelaide mulle öelnud.

Kõndisin siin suures St. James'i Shopping'us ja otsisin talle kinki.
Pere, pere, pere, pere... mõtlesin endamisi.

Kõndisin läbi kõik poed, kuid lõpetasin siiski Accessorize'is. Teadsin, et ega ta kõige kvaliteetsem pood pole, kuid Adelaide'i ehteihaluse pidi see rahuldama.

Vaatasin lettide vahel ringi, kuni märkasin seda kõrvarõngaste ja kaelakee komplekti.

Mis saaks olla parem kink ühele rasedale naisele kui väiksed beebid kõrvarõngaste vormis, mõtlesin ma endamisi, kui ma rahulikult kodu poole tatsasin.

Avasin ukse lootuses, et Adelaide pole kodus. "Adelaide?" hüüdsin, ise lootes, et vastust ei tule. Ootasin hetke ning kui kuulsin vaid Snape'i rõõmsameelset haukumist võtsin ketsid jalast ja astusin edasi.

Snape jooksis õnnelikult saba liputades minu poole. "Tere tere kutsake." laususin naeratades.

Pakkisin parasjagu asju lahti kui kuulsin oma telefoni helisemas. Jooksin esikusse, kuhu olin oma koti jätnud.

"Hei Jas, kuule ma tahtsin öelda, et ma lähen Madelaine'i juurde, niiet ma tulen hiljem." kuulsin Adelaide'i häälekest teiselt poole toru. "Ok, aga ära siis endale liiga tee, sa ei taha ju neile viga teha," vastasin. "Tsau siis!"
vastas Adelaide ja pani juba toru ära.

Küll neil naistel on ikka kiire, mõtlesin ma ja kõndisin elutuppa. Snape jooksis mulle vastu.

Kükitasin ta ette ja kallistasin teda. "Täna oleme siis ainult meie... Adelaide võttis Hagridi ka kaasa, niiet ongi meie väike poiste õhtu" laususin naljatledes ning tõusin.

"Tead mis, lähme jalutama." lisasin veel ja võtsin laualt veelkord oma telefoni.

Hüüdsin Snape'i esikusse ja niikaua kui ta tuli, panin ketsid jalga. Kui jalutusrihm oli Sanpe'i kaelarihma külge aheldatud astusime toast välja ja ma keerasin ukse lukku.

Kõndisime natuke ringi kuni jõudsime selle sama koertepargini kus ma olin Adelaide'iga esimest korda kohtunud.

Seal kõrval oleva väikese toidupoe asemel oli nüüd ehete pood ja kui Snape oma koeraasju ajas ja teiste inimeste-loomadega suhtles, seadsin sammud sinna poole, lootuses leida Adelaide'ile veel midagi.

Vaatasin seal poes ringi ning olin valmis juba välja astuma, sest teadsin milline on paanikas Snape, kes ei leia oma peremeest üles, kui järsku nägin seda.

Ma vist lausa jooksin tolle vitriini poole.

Olin juba pikalt mõelnud, et ma peaksin lõpuks julguse kokku võtma ja Adelaide'i naiseks paluma, kuid ma polnud julgenud seda teha.

Seda sõrmust nähes aga teadsin ma, et Adelaide peab selle saama, ja mitte lihtsalt niisama. Kihlasõrmus. Just see see oli.

"Vabandust, härra, kui palju see sõrmus maksab?" küsisin müüija käest. Too keskealine, tumedapäine mees kõndis minu poole ja lausus:

"840 naela, härra." See rahasumma oli üüratu, aga ma teadsin, et ma pean selle saama. Hakkasin mõtlema kui palju raha mul arvel peaks olema, kui mulle meenus see, et olin ju just saanud vanematelt jõuludeks ja kaksikute pärast 2000 naela.

"Ma ostan selle," laususin ning kiikasin aknast välja "Ja palun tehke kiiresti, mu koer satub paanikasse kui ta mind järgmise kümne minuti jooksul ei näe."

"Otse loomulikult" lausus mees ja keeras vitriini võtmega lahti. Ta tõstis sõrmuse välja ja panin väikesesse punasesse karpi.

- - - -

Istusin kodus diivani peal ja imetlesin seda sõrmust. Adelaide saab õnnelikuks, ma teadsin seda.

Järsku kuulsin ust avanemas ja Adelaide'i hüüdmas "Jasper? Oled sa kodus?"

"Jaa! Tule sisse, mul on sulle üllatus." vastasin ma. Ma kavatsesin selle kohe täna ära teha, ma teadsin, et kui ma venitan siis ma võin kartma hakata.

Viie minuti pärast istus Adelaide diivanil minu kõrval ja küsis: "Noh, mis üllatus see siis oli?"

Ma hingasin sügavalt sisse ning põlvitasin ta ette maha, mitte niimoodi ühele põlvele nagu klassikaliselt peaks, vaid kahel põlvel, normaalselt. See ühe põlve värk oli mulle alati kentsakas tundunud.

"Adelaide, ma tean, et jõulud on nagunii ukse taga, aga ma otsustasin, et ühe kingi pead sa juba praegu kätte saama."

Adelaide kortsutas kulmu ja noogutas aeglaselt.

"Igatahes," laususin vaikselt ja võtsin siis taskust karbi, "ma pean sinult midagi küsima."

Avasin karbi ja laususin: "Adelaide Chopwood, kas sa abielluksid minuga?"

Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


NyGhAhA

Kinkimine

 X 7
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

siidisaba8

ee, äge oli
 

NyanNyanMiu


Go run the world
 

NyanNyanMiu


EMMI!
 

NyanNyanMiu


Ja Elina Pähklimägi jättis FB hüvasti.
 

NyanNyanMiu


So sad.
 

NyanNyanMiu


You will get it, kui sa vaatad kõrval uudiseid.
 

NyGhAhA

Hus rändom? ELSS IS!!!!!
 

LoveSun


ius posti suppppperrr jutttt
 

LoveSun



 

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima