Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Võistlused / Kui mina oleksin draakon ... - LÕPPENUD!

Hõbedraakon (3)

27.01.2009 10:26, x256 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

Kui sa oled kunagi käinud Hiinas siis sa vist tead milline ma olen. Ma olen punane ja piklik nagu madu. Sa kindlasti arvad, et ma elan Hiinas, aga sa eksid. Ma ei tohiks sulle rääkida, kus ma elan, aga kuna sa tundud nii tore inimene siis ma räägin sulle. Ma elan ühes väikses riigis nimega Eesti. Seal on üks väike saar, mille nimi on Yinda. Ära nüüd hakka kohe kaarti lappama ja sealt Yindat otsima. Sa lihtsalt ei leia seda. Ma ei saa sulle rääkida, kus see täpsemalt asub ja ära hakka lunima, et ma su sinna viin. Ma rikkuksin reegleid. Ma võin sulle rääkida sellest saarest. Kas sa tahad? Okei ma alustan ja ära sega mulle vahele. Kui on küsimusi siis anna mulle kuidagi märku. Yinda on väga väike saar. Seal on üks linn ja natuke metsa. Seal saarel elab ainult 50 draakonit. Nad kõik on pärilt suurest Orye suguvõsast. Mina olen veel noor. Minu täis nimi on Carlisle Orye. Sellel saarel ei ole ainult draakoneid. Seal on ka tavalisi loomi ja paar vampiiri. Ei nad ei ela kirstus. See on täiesti rumal jutt. Ja Dracula ei ela Rumeenias nagu sa arvad. Ja ei Dracula ei ole kuri. Ära mõtlegi minuga vaielda. Ma tean milline Dracula on. Ma joon temaga iga teisipäev teed. Ole nüüd palun tasa ja lase mul edasi rääkida. Oled nõus? Me elame koobastes ja vampiirid tavalistes majades. Me elame õnneliku elu. Seda ainult selle pärast, et inimesi ei ole seal saarel. Ükskord ammu ammu käis üks mees. Sa ei kujuta ette mis kahju ta tegi. Tänu temale ongi hõbedraakoneid ainult 50. Ma räägin sulle sellest päevast:

Aastal 1960 2 november

Sel päeval oli kõik rahulik. Mitte keegi ei oleks osanud arvata, et just sel päeval otsustab siia tulla mingi mees. Me olime parasjagu hommikust söömas kui sisse jooksis üks draakon. Ta ütles: "Keegi tuleb meie maale." Me läksime vaatama ranna äärele ja nägime ühte meest. Tal oli seljas must ülikond ja käes kohver. Ta oli üksinda ja vaatas vaikselt ringi. Siis hakkas ta karjuma: "Suure pärane. Siia ma teengi enda hotelli." Siis astusin lähemale mina ja ütlesin: "Sa ei tee siia mingit hotelli. See on meie maa." Siis ehmatas see mees ära. Ta kogus ennast ja lausus: "Vot teen küll. Ja ma teen ka restoraani. Ja sinust saab meie põhiroog." Ma kartsin kui sain teada, et mees ei kavatse lahkuda vaid jääb siia. Me leppisime kokku sõja. Kahe päeva pärast olgu see mees platsis ja siis tuleb üks tõeline lahing. Kui me hakkasime valmistuma tuli minu juurde mu poeg. Ta ütles: "Issi, mina tulen ka lahingusse." Ma keelasin teda, kuid tema ei kuulanud. Lõpuks ma andin alla ja lasin tal kuskil tagapool draakonitele abiks olla. Kui kaks päeva oli möödas oli see mees platsis. Tal oli umbes 1000 meest kaasas. Ma karjusin: "Lahing võib alata." Me sülgasime tuld ja lõime mehi sabaga. Lõpuks me võitsime sõja ja me vaatasime üle haavatud. Paljud olid surmavalt viga saanud. Ma otsisin enda poega, aga teda ei olnud. Alles järgmisel päeval leitsime ta surnuna maas. Ta oli endale saanud kuulihaava kõhtu. Me põletasime ta ära ja puistasime tuha üle ranna, aga ühe koha jätsime puutumata. See koht mis puutumata jäi asetses üks jälg. Selle kurja mehe jälg, kes oli meile hävingut toonud.


Vot sellepärast me ei tahagi enda inimesi maale, aga me külastame neid võimalikult tihti.

Autori kommentaar »

Mina olen enda jutuga rahul. Ma loodan, et see teilegi meeldib ja te saate kujutluse draakonitest.

Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


KreisiGirl

Kinkimine

 X 0
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

avrillavigne15

See jutt meenutab mulle nats Ameerika "avastamist": "Valge mees tuli ja tappis kõik indiaanlased".................. muidu lahe jutt
 

LooA

On jh!!!
 

KreisiGirl

Klient on kuningas
 

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima