Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Järjejutud / Armastus

Take it and leave , 4.# (3)

29.04.2011 13:34, x236 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

Püüdsin võimalikult ruttu teha uue osa ära. Eelmine kord lubasin aga unustasin ära. Loodan, et meeldib. :)

*

4.#

Hommikul üles ärgates tundsin ma end kehvasti – paha oli olla, pea käis ringi, kõht valutas. Põhimõtteliselt kõik valutas. Ema juba ruttas ehmunult minu juurde ja hakkas mind kraadima.

,,Kolmkümmend kaheksa, kaheksateist.“ Ma olin ilmselgelt haige ja see ärritas mind väga.

,,Tore lugu, “ pomisesin ma. Ema vaatas mind natuke kurjalt ja seejärel ta lausus: ,,Haigused on ikka nii tüütud. Sina oled terve päeva voodis, ei tee rumalusi. Ma keedan sulle kiiresti teed ja toon süüa.“

,,Kas sa lähed tööle?“ uurisin ma. Tegelikult mind eriti ei huvitanud see aga mõnes mõttes oli ikka hea teada. Ema muigas.

,,Muidugi, et ma lähen. Mu töökoht on äärmiselt tähtis ja ma ei tohi nii tihti puududa. Ma loodan, et sa mõistad, sest ma alles sain töökoha ja ma ei taha seda kaotada.“ Ma ohkasin raskelt ja vaatasin ema siis üllatunult.

,,Kardad kaotada tööd? Hah, ema, sa ei kaota kunagi tööd, sa tead seda ise ka. Sa oled ise süüdi kui sa töö kaotad. Sa lihtsalt varem või hiljem leiad, et me #!?!#olima ära ja siis teed sa avalduse, et sa lahkud töölt. Nagu eelmine kord – sa olid ideaalne direktor ühes populaarses koolis aga sa tahtsid kolida jälle. Igatahes, mine jah tööle.“ Ema oli väga solvunud mu peale. Ta ei lausunud sõnakestki, vaid läks kiiresti alla mulle keetma teed. Aga see oli sulatõsi, mis ma ütlesin. Mu ema oli üldse imelik. Mina küll ei näe mõtet kolimises, noh, ma mõtlen, et ma ei näe mõtet kogu aeg kolimises. Möödus vähemalt viis minutit kuni ema tuli koos kandikuga ja asetas selle mu sülle.

,,Ole hea poiss. Ma nüüd lähen, “ andis ta mulle laksuva põsemusi mulle. Ma hakkasin isegi jälestama seda, sest ta poputas mind ja mu õde kogu aeg ja see muutus tüütuks. Ema ja Jessica juba läksid minema aga mina pidin passima voodis. Näksisin midagi ja vaatasin enda läpakast filme. Kui kell sai juba pool kolm, kuulsin ma uksekella. See oli minu jaoks suur üllatus. Läksin üsna aeglaselt alla, sest mul oli väga halb olla. Ja kui ma ukse avasin, nägin ma seal Lauren´it.

,,Lauren! Milline üllatus, “ kostis mu imestunud hääl. Tüdruk naeratas ja noogutas. Ta püüdis mind kallistada sõpruse mõttes, kuid ma tõmbusin eemale. Too vaatas mind küsivalt ja alles siis ta mõistis, et ma olen haige ja ma võin teisi nakatada. Läksime minu tuppa ja ma istusin voodi peale, sama tegi ka Lauren.

,,Sa siis haige?“ Tema hääletoon oli nii võrratu ja mesimagus. Ma imetlesin teda.

,,Jah. Aga mis sind siia toob siis?“ Tüdruk ulatas mulle korvi, kus olid puuviljad, kompvekid ja üks paber. Seejärel ta ütles :,,Ah, ma mõtlesin sind külastada. Niikuinii on külastusel mõte ka – ma pidin sulle õppimised ära tooma. Keegi, peale minu, ei teadnud, kus sa elad ja keegi ei mallanud neid ära tuua. Ja ma mõtlesin külakostiks tuua ka natuke maiustusi.“

,,See on sinust väga kena. Tore, et vähemalt üks inimene mõtleb mu peale ja on nõus mind külastama, “ sõnasin ma. Lauren muigas naljakalt ja seejärel kooris ta mulle mandariini.

,,Kas sa said sõimata ka kui su ema nägi su vigastusi?“ küsis tüdruk uudishimulikult. Ma noogutasin pead. Seejärel ulatas Lauren mulle mandariini.

,,Söö ise parem. Mul pole hetkel isu.“ Tegelikult tema näost oli ka aru saada, et ta nii väga tahab midagi süüa.

,,Ma usun, et see on sinu jaoks suurt ebamugavust tekitav küsimus aga ma loodan, et sa ei solvu – kas sa klaarisid Richard´iga asjad ära ja kas ta midagi rääkis ka teie lahkuminekust, noh, ma küll ei tea, kas te läksite lahku aga ma järeldan?“ küsisin ma sõbralikult. Ma punastasin kole palju, sest siiski tundsin ma piinlikkust ja häbi, et ma sellise küsimuse esitasin. See on ju nii rumal minust ja see pole üldse minu asi kah. Jäin ootama tüdruku reaktsiooni. Kas ta nüüd virutab mulle ja trambib solvunult minema või siis jääb ta rahulikuks? Need valiku võimalused tekitasid minus väikest paanikat, mis kasvas üha rohkem.

__________

Loodan/loodetavasti oli osa piisavalt pikk?! Viite, pastakat (ei pea) ja kommentaari.

Teavita ebasobivast sissekandest!

Kinkimine

 X 2
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

WiZardWo0rld


täiega hea, jätka (yy)
 

Tuuletallaja

Eric on lahe.
Viit ei pane, kuna see rikub kuue ära. =D
 

IPsycho


^^ teenisid ära
 

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima