Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Järjejutud / Seiklus / Põnevus

Võõrad mälestused, II osa (4)

07.11.2010 00:07, x219 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

Mustas kleidis naine nuttis mõrkjaid pisaraid. Järsku tundis ta kellegi karme käsi oma seljal ning järgmisel hetkel ta langes ning langes, alla, teravate hammastega kaljude poole, alla, mässava mere poole ning kadus voogudesse.

Islean ärkas, teades, et tema ei saa juhtunut muuta, ei paremaks ega halvemaks teha.
Tüdruk võttis kätte mobiiltelefoni ning valis juba täiesti ärkvel olles ema telefoninumbri.
"Emme, millal sa koju tuled?"

Paari tunni pärast kuulis Islean oma toast vaikset lukuklõpsatust ning jooksis emale vastu.
"Emme, ma tundsin seda täna veelgi selgemalt. Selle naise valu unenäos tegi mulle veelgi rohkem haiget. Kõige kummalisem selle kõige juures on aga see, et mul on tunne, et see mälestus ei ole veel lõppenud, ta ootab, et ma teda aitaksin." Tüdruk ei olnud kindel, kuidas ta seda kõike teadis või isegi aimata oskas. Ema rahustas Isleani ning tüdruk läks televiisorit vaatama.

Peale tundi aega igavat armastusfilmi jäi Islean tugitooli tukkuma. Uni võttis ta üle võimust ning mässis tüdruku oma pehmesse, peenest niidist kootud võrku. Tõeline uni, koos unenägudega, seosetute piltidiridadega, hiigelsipelgate ja mootorkassidega.

"Islean, Islean, mine oma tuppa. sul ei tule öösel und, kui sa teleka ees tukud."
Tüdruk oli unest segane ja vaatas hägusal pilgul elutoas ringi. Veidi aja pärast eristas ta juba selgepiirilist kogu, kes seisis tema ees.
"Jah, juba lähen, head ööd," lausus Islean erilise innuta.
Kui ta oli unenäost (kus möllasid ratastel rallivad teod) aga veelgi toibunud nägi ta end seismas hoopis ühe vana lagunenud ehitise eest, mis paistis olevat mingisugune tempel. Luuderohi väändus ümber räsitud sammaste. Ta oli seda kuskil varem näinud...

Võõrastes mälestustes.

Autori kommentaar »

Järgmises osas: kas see inimene oli Isleani ema?

Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


liisu9719

Kinkimine

 X 0
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

Maris005

Sa oled tõeline kirjanik. Suudad kõike seletada niimoodi, et see on looritatud saladuse looriga. See ei ole selline tavaline jutt, mida võid lihtsalt kätte võtta ja lugeda. See on jutt, kuhu inimene paneb tükikese enda hingest ja laseb sellel loos edasi elada. See on jutt, mida inimene tõesti soovib lugeda ja kangelasele kaasa elada. See jutt on nagu tavaline lugu, vürtsitatud saladuste, tõelise emaarmastuse ja müsteeriumitega. Läbi immutatud pisaratega. Nagu oleks ainult lihtsalt taigen. Kuid kui sinna lisada paar ainet saab sellest pitsa. See lugu on pitsa. Jätka, super-kirjanik!
 

liisu9719

Suur-suur aitäh sulle! Väga hea on teada, et keegi hindab minu kirjutisi..
 

LoveLicence

Ülisuper, tahan uut osa, kohe kohe kohe !
 

annike

issand helo ma võtan selle trennis teemaks ma lugesin algust aga iga sinu vanune nii ei kirjuta
 

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima