Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Järjejutud / Armastus

Koormustega südamed. 2.osa. (0)

06.11.2010 14:38, x162 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

Kuu või kahe pärast sai ta isa välja.Ann oli kurb... tal oli kurb vaadata kuidas ta isa ratastooliga palatist välja toodi.
See tegi haiget. Kuid ta oli rõõmus , et ta isaga jälle olla sai, ei pidanud enam oma vanaema juures ööbima. Kuid siiski tal oli palju
rohkem tööd kui varem , isa eest hooIitsemine.. kuidagi raha teenimine.Tal ei olnud õrna aimugi kuidas ta hakkama peaks saama. Lootust veel oli
et ta isa hakkab kõndima.. kuid vähe, seega käis ta isa teraapias.
Niisiis.
Ann oli hiljuti kooli vahetanud , uues koolis oli tal raske , kõik vaatasid teda nagu deemonit. Muidigi , Annil oli ükskõik.
Kogu elu olid kõik teda imelikult vaadanud , ega teda ei huvitanud.
Niisiis , nädalaid pärast kooli minemist leidis Ann ühe väga toreda ja sõbraliku inimese.Mõniaeg hiljem neist said väga head sõbrad.
See sõber oli üks poiss , kes oli tulnud sinna kooli 2 aastat tagasi , kui too oli 13a. Samamoodi , ta ema lahkus jättis neid isaga üksinda , isa otsustas
kolida.
Ühel õhtul Ann küsis ehk ta tohib oma sõbra külla kutsuda , muidugi isa oli umbusklik aga ikkagist , ta tahtis et ta tütrel hea oleks.
Niisiis ta lubas.
Ann ja ta sõber õppisid koos , rääkisid inimestest kes seal koolis olid ja klassikaaslastest...

Niisiis , Ann ja ta sõber Tom õppisid rahulikult ära , said naerda ja mida veel .Juhuslikult Ann'il kukkus pliiats voodilt maha , kui ta
kukerpalli teha tahtis. Ta hakkas selle järgi sirutama , kuid poiss oli kiirem ja hüppas voodilt maha , kummardas ja võttis pliiatsi üles.
Nad vaatasid üksteisele silma nagu oleks mingisugune maagia juhtunud. See vaade oli imeline. Võiks arvata , et armastus esimesest silmapilgust.
Kuid siis poiss ütles :

Tom : Err , kle Ann sul on silmad mustad .
Ann : oh jah.. vabandust

*naersid*

Tom : Aa kle .. ma peaksin hakkama astuma
Ann : No okeii! Head ööd kah *naeratab*
Top : sama sulle kann , ma mõtlen Ann * naerdes *
Ann : haha , mine nüüd!

Hiljemalt 5min pärast oli Tom läinud.
Ann oli küll natukene kurb , aga mis teha .Igal päeval on oma lõpp , igal ühel erinev , aga kuidagi peab see ikkagist läbi saama.
Ann läks alla isa juurde , et näha kuidas talle Tom meeldis. Isa muidugi vaatas mõnusalt diivanil televiisorit ja sõi leiba.

Ann : e..I.. Isa ?
Isa : Jah , laps? *naeratades*
Ann : kuidas sulle Tom meeldis? kui küsida tohib.
Isa : Mis seal ikka , kuidagi blond ja ...tark.Tore paistis olevat.
Ann : Oh jah , ta on mu parim sõber. *naeratades*
Isa : MIDA? Tema? *üllatunult* sa ju tead millega see lõppeda võib? tead ju? jah?
Ann : jah muidugi *naerdes* Ära muretse , ma lähen nüüd oma tuppa.
Isa : *hüüdes* korista oma tuba ära!!

Ann lahkus elutoast . Ta läks enda tuppa ja hakkas koristama. Ta leidis ühe suure kasti kapist , ta avas selle.
Ta oli üllatunud! Seal oli tema kutsu Tommy.See tegi ta kohati õnnelikuks , et ta polegi nii üksi kui ta arvas.
Kuid samas , ta mõtles , et äkki teeb see ta liiga lapselikuks ? Igatahes teda ei huvitanud.
Ann võttis Tommy ja pani selle kasti tagasi , alustas koristamist.
Oli saanud juba 10min koristada , kui tal Tom meelde tuli... Tema täisnimi oli kaa ju Tommy .
Ann'il läksid silmad suureks ja küsis endalt

''On see juhus?''
''Äkki see tõesti tähendab midagi? ...''
''Ma võtan ta parem kastist välja . ''

Ja nii Ann tegigi , ta pani kutsu oma voodisse , ilusale nurgale.

Nädalad möödusid , Annil ja tema isal läks väga hästi , Tom hakkas nende juures tihedamini käima .
Ja siis , Annil tuli sünnipäev. Ta oli päris palju sõpru endale leidnud vahepeal ja oli õnnelik .
Niisiis , terve kari inimesi tuli , klassikaaslasi , tänavalt leitud ja ka tema mängukoer Tommy . Kuid seda ühte ta ei leidnud.
Tom oli ikka veel jätnud tulemata.
Ann hakkas muretsema , äkki juhtus midagi? Kuid ta ei lasknud sellelt ennast eriti kõigutada .
Pärast lahedat sünnipäeva , kingitusi ja muid , ta läks magama . Vahepeal oli ta saanud SmS'i Tommy'lt .
Seal oli kirjas :

,,Vabandust , et ma ei tulnud sinu sünnipäevale , juhtus üks asi . Ma ei tea kuidas ma seda üle elan , sa ei pruugi mind enam
koolis näha ...võisiis mitte kunagi . Seda poleks pidanud juhtuma! Ma ei suuda.. ega ma ei usu , et sind eriti huvitab ...
Vabandust , et su telefoni piinasin.Kuid sa olid ainuke hetkel , keda usaldan.õigemini..usaldasin. Vabandust.''

Ann oli suht shokis , ega teadnud mida teha . Ta jooksis kähku kööki ja võttis oma jope , ta ei teadnud mida oodata ,
kui ta Tommy majja siseneb . Olles suures paanikas jooksis Ann , Tommy maja ette . Uks oli lahti.
Ann astus sisse , ta teadis , et nii teha ei tohi , aga ikkagist ...
Ann jooksis trepist üles , astus Tommy uksest sisse ja... Ta ei suutnud uskuda mida ta nägi.
Süstlad igas kohas ja tühjad pisikesed pudelid , mil oli peale kirjutatud midagi vene keeles.Ann astus edasi...
Ta ei teadnud mida oodata , ta astus edasi akna poole . Kõrvale ei vaadanud , kuna ta teadis ... ta juba teadis. Ta võttis oma mängukoera kotist ,
öeldes .

Ann : Jah , Tommy...jah.See ei saanud juhus olla...ei.

Ann lasi oma katkisel mängukoeral kukkuda mil käpad läbi lõigatud ja nõelad käppadel ja südames.
Ann vaatas aknast välja ja sõnas omale :

,, Miks Tom ...miks , oli seda vaja ... ''
Ta puhkes nutma , lohutamatult . Seda haava polnud enam võimalik siluda . Ta roomas Tommy voodi poole kus ta lamas .
Ann vaatas veel viimast korda Tom'i nägu ... ja tiris selle noa...ta südamest välja. Võttis ta käe ja hoidis seda kõvasti .
Ning pani oma pea tema kõhu peale nuttes ja endalt küsides , et miks...

Hiljemalt kutsuti kiirabi , Ann viidi läbivaatlusele , et äkki on ka temal mõningaid vigastusi , ei leitud midagi muidugi.
Kuid see oli vale, Annil nimelt oli väga suur haav südames .

Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


Mondschein

Kinkimine

 X 0
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima