Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Järjejutud / Ulme / Õudus

Haldjahing, IX osa (0)

12.07.2010 13:54, x229 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

Siiski tehti Dorithilile tee vabaks. Tüdruk astus sisse avarasse ruumi, mille seinad olid kaetud näiliselt kullast tapeediga. Keset tuba seisis suur tammepuust laud, mille ümber istusid neli härjapõlvlast ja Menel. Poisi kõrval oli kaks vaba tooli. Meneli nägu oli koolnukahvatu ja riided katki, siiski, tema helesinised väsinud silmad lõid särama Dorithili nähes. Ta ei lausunud sõnagi, kuid andis Dorithilile pilguga märku laua otsas istuvast punase lühikese kitsehabeme ja punaste juustega mehest. Ta moodustas hääletult sõnad „Nandothil“. Dorithil oli ehmunud nähes härjapõlvlaste juhti. Kas olid nad sattunud kohtuotsuse sooritamise peale?

„Istu!“ käratas uksehoidja Dorithilile. Tüdruk astus lauale lähemale. Tema sammud kajasid vastu tühja kivipõrandat. Tool liikus kräginaga. Dorithil võtti#!?!# Meneli kõrvale ja saatis talle nõrga naeratuse. Nandothilist paremal istuv härjapõlvlane näis teistest turskem ja pikem olevat. Ta tõusis püsti ja ütles pidulikult: „Teid Menel Aiamaasikat ja Dorithil Õienektarit, süüdistatakse loata, võõrastena, Nandothili maale tulemise eest. Ees ootab teid kas kolm aastat vangistust Doregurthis.“ Mees istus. Dorithil tõusis püsti ja alustas viisakalt: „Andestust, härra Nandothil, aga pean Teile siiski meelde tuletama, et Doregurth on kõigest osa Blackfedi kuningriigist, mille ainus kuningas ja valit.seja on inimeste soost Artonius I, Kuningalossi Isand,“ paljud härjapõlvlased hakkasid omavahel kõnelema ja mõni tõusis lausa vihaselt püsti. Näis, et Dorithil oli tabanud nõrga koha. „Seega puudub Teil, mu isand, täielik õigus meid Doregurthis kinni hoida. Veel tuleks lisada, et me ei tulnud siia kogemata,“ kostis üllatunud pominat, „ja saabusime siia, et teilt, armulised isandad, abi paluda.“

Dorithil ei teadnud isegi, kuidas ta kõike seda teadis ning öelda oskas. Maad võttis vaikus. Nandothil tõusis püsti: „Kui te arvate, et Kambrisse need jutud ei küündi siis te eksite. Lood Pärijast, kõikvõimsast Wilwarini tütrest on siiani jõudnud. Jah, on. Kuid siiski ei mõista me, miks pöördute te meie poole?“ Dorithil tundis end suuremana ja targemana ku ikunagi varem: „Mu kõrgeausus, ma tänan teie usalduse eest. Ethélothi akende taga möllab sõda. Sõda Fuini vastu,“ härjapõlvlasi läbis värin, „ja ma tean, et teie, targa rahva, jõust ja mõistusest on tema vastu abi.“ Nandothil, kes näis olvat tark ja aus mees jäi mõttesse. Paremal käel istuv turske härjapõlvlane tõusis püsti ning lisas kõvera naeratusega: „Aga miks meie, Tark Rahvas, peaksime teid aitama. Mis me vastu saame?“ Nii mõnigi Nõukogus osalevatest hõikas nõusolevalt kuid uksehoidja tõstis vaigistavalt käe, jhtides töhelepanu Dorithilile. Kõik jäi vaikseks. Dorithil kuulis iseenda rahutuid südamelööke vaikusest ruttamas. Dorithil avas suu, kuid tema üllatuseks hakkas kõnelema Nandothil, kes oli kaua mõttes olnud.
„Olen vaaginud kaua. Ja olen jõudnud otsusele. Me aitame teid, kui teie võidate meile suurema osa Blackfedist, suurendate meie valdusi. Mina saadan välja heeroldid, kes räägivad Artoniusega ja teie rändata Blackfedi ja sõlmite lepingu. Minule saab kuuluma pool Blackfedi Kuningriigist. Kuidas jääb?“
Dorithil ei hoolinud tol hetkel millesti muust, kui enda ja Meneli vabadusest. Seega sõnas ta kiiresti ja napisõnaliselt: „Jah, teie kõrgeausus“. Möödus veel paar vaikuses möödunud minutit ja tüdruk lausus: „Oleme tereie lepinguga nõus. Asume homme teele, kui pakute meile veel täna ööseks öömaja ja toitu. Muud me ei palugi. Kuid misu juhtub siis, mu kõrgeauline isand, kui Artonius ei lepi meie ettepanekuga?“

Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


liisu9719

Kinkimine

 X 0
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima