Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Järjejutud / Ulme / Õudus

Haldjahing VII (1)

04.07.2010 23:30, x215 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

Dorithil ja Menel astusid määda kitsast jalgrada. Soe sammal vetrus nende väsinud jalge all. Taamal silmapiiril looritas hõbedane udu kastepiiskadest märga, hommikust Doregurthi. Sellel maal piidlesid haldjaid kurjad pilgud, mis näisid tungivat läbi meele, mõistuse ja kaugemalegi veel. Sageli silmasid ethelid üksildases põõsas erkkollaseid silmi neid vahtimas. Aga jalad kandsid neid edasi.

Väikeses maa-aluses kambris Surmamaa südames elas härjapõlvlasi, kelle külmad pruunid silmad tervitasid võõraid jahedalt. Läbi Udu Loori pidid nad aga minema, sest Fuini vastu oli härjapõlvlaste tarkusest ja sitkusest palju kasu.

Vana metsatee, mida mööda Dorithil sammus oli rohtukasvanud ja taimede väädid ronisid mööda kuldpruuni maad. Puude juured sirutusid välja kui pikad mustad sõrmed, mis krabavad kauaoodatud ja väljateenitud saaki. Viimaks kadus tume laas haldjate ümbert ning kõrvale ilmusid viljapõllud kuni silm seletas. "Ma ei tea, kus Kamber asub," pomises Dorithil. Samas tundis ta kuidas jalad kannavad teda muudkui edasi ja edasi sügavamale udu sisse, mis oli niigi end mässinud tihedalt ümber tema õrna haldjakeha. Menel, kes kõndis paar sammu eespool seisatas. Poisi pilk oli klaasistunud ja ta silmitses Dorithili tühjal ilmel. "Pärija, mine sinna, kuhu su jalad sind viivad; hinga õhku, mida süda lubab ja leiad end sealt, kusu mõistus su juhatab." Meneli muidu pehme ja kõlav hääl kostus madala, sügava ja järsuna. "Pärija, Wilwarini tütar, sinu kaaslane läbis esimesena Udu Loori. Te peate maksma selle vea eest. Järgne Kambrisse. Läbi sinu kaaslase keha kõneleb Nandothil VI, Koja valit.seja."

Tüdruk vabises hirmust. Dorithil heitis pilgu tumedasse taevasse, otsekui otsides sealt abi oma saatusele vastu seismaks. Pöörates pilgu taas Menelile nägi ta, et poiss oli kadunud. Dorithil oli kindel, et see oli tolle Nandothili (keda tüdruk mõttes manas) tegu. Ta teadis, et tal pole valikut - Menelit, oma truud sõpra, ta maha ei jäta ja härjapõlvlased pidi ta siiski enda poolele südima kutsuma. Vihaga kiirendas tüdruk oma sammu ja peagi kadus ta valkjasse uttu.

Autori kommentaar »

Tean, tean, et on lühike osa. Aga mõtteid keerleb mul peas tohutult niiet, peagi on oodata uusi osi. Kirjutatud Kreekas minu märkmikusse (:

Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


liisu9719

Kinkimine

 X 0
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

Zenfira


 

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima