See Tagumine Uks.# 7.Osa (24)

Lydia nägi enda ees naist, kes kussutas beebit.Lydia vaid vaikis.

"Mida te tahate?" küsis Lydia värisedes."Kes te olete?!"

Naine ümises viisi.Seejärel ta tuli kallale Lydiale ! - Lydia nägu oli kriimustusi täis.Kui Lydia ema oli jõudnud tuppa, oli naine kadunud oma lapsega.

"Ema, siin toimub midagi halba." ütles Lydia nuttes.

"Ly, sa pead psühhaatriga ühendust võtma.Lähen helistan kohe." ütles ema.Lydia kiljus.

"Ma luban, et ei käitu niimoodi." lausus Lydia.

Saabus õhtu ja Lydia pidi sööma minema.Kuid tal polnud isu.Ta sorkis kahvliga toitu.

"Ly, miks sa ei söö?" küsis Carola.

"Sest ma nägin kummitusi." pomises Lydia.

"Ly ! " manitses ema.

"Emme, kas kummitused on olemas?" küsis Carola nuuksudes.

"Ei, Carola.Ära kuula sellist juttu." vastas ema.

"On küll, Carola.Sa ei tea veel, mis sinuga juhtuma hakkab.Need kriimustused tegi üks surnud naine ! " karjus Lydia.Carola hakkas hüsteeriliselt paanitsema.

"Lydia ! " ütles ema vihaselt."Mine oma tuppa."

"Emme, ma ei taha kummitusi näha." nuttis Carola.

"Ole mureta.Sa näed." hõikas Lydia kolmandal trepiastmel.Seejärel ta jooksis enda tuppa.Talle meenus kirst, mille ta leidis.Järjekordselt hakkas vihma sadama ja välku lööma.Lydia otsustas vetsu minna.Kui ta vetsu jõudis, nägi ta peeglil.........

Jätkub =).

___________________________.

Väike osa, ma tean ;// - Olgu 1 pastakas ja 10 kommentaari, siis jätkan.Võib ka vähem olla !

Autori kommentaar »