Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Järjejutud / Seiklus / Põnevus

Võõrad mälestused, I osa (3)

30.03.2010 20:52, x256 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

See osa on rohkem sissejuhatuseks. Niiet ärge arvake, et see on liiga lühike... :D Loe autori kommentaari!

Iidne tempel, mis oli mattunud ronitaimede ja kassitapu alla. Küpressid ja oliivipuud külma sügisõhtu tormitaeva taustal. Mustas kleidis naine seismas üksikul kaljuserval. Tema looritatud nägu koolnukahvatu ja hirmunud. Paljad jalad külmadel kividel. Piinav valu, lõikav igatsus ja põletav soov pääseda sellest eluga. Viimased mälestused sellest suvisest õhtust, nende viimsete sinikellukate kuldne helin kõrvus veel kajamas...
Islean ärkas võpatades. See oli veel üks tema jaoks tüüpiline pisaraist läbivettinud õudusunenägu. Kas tema oli kunagi tundud niisugust surmahirmu, mis võiks tungida läbi terve mõistuse, muutes ühe rõõmsa unenäo luupainajaks? Ei, kindlasti mitte. See ei olnud tema mälestus. Võõrad mälestused, kellegi teise piinavalt valus elu, mis tasapisi immitses läbi unenägude ja nägemuste Isleni hirmunud hingeni, mis sellele vastu ei suutnud panna. Tüdruku helehallid, soojust täis silmad olid täitunud pisaratega, mis kõrvetasid tema roosasid põski. Ta oli üksi. Üksi suures mailmas. Nagu see naine mustas kleidis. Kas ta pääses eluga? Kas ta andis alla, ja surm haaras ta endaga kaasa sellele pöörasele elukarusellile, mis viis ta siit minema? Või on ta kusagil, ootamas, et miski muutuks ja pitsitus hinges lakkaks?
„See on minu saatus“, arvas Islean,“tunda valu, mis ei kuulu minule.“
Islean oli neliteist. Tõepoolest, liiga noor, et kanda nii suurt vastutust – näha kellegi teise elu läbi enda silmade. Ema oli jälle ära. Ainus inimene, kes mõistis tüdruku kummalist mailma oli läinud. Ta oli tõesti ihuüksi.

Autori kommentaar »

Islean: [aisslin]
See lugu on ääretult pessimistlik. Mis teha... Sellel pole midagi tegemist minu eluga. Ja loo lõpus tuleb juttu Isleani emast - minu ema on samuti minu jaoks alati olemas, saab minust aru, ainuke erinevus ongi see, et ta ei ole kuna


Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


liisu9719

Kinkimine

 X 0
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

Coogiecc

Huvitav, jätka.
 

Maris005

jätka!
 

LoveLicence

Ülisuper. ^^
 

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima