Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Järjejutud / Muu

Haldjahing, II osa (4)

27.03.2010 23:22, x239 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

...kuid keegi ootas Dorithili ja Menelit seal juba ees...

Pisikeses ethelite punutud hõbevoodis lebas Lothery, hiiglaslik lepatriinu, kes oli tervelt poolteist tolli pikk (ega tõesti, niisugust triinut meie maailmas ei kohta, kuid Ethélothis on asjad ehk veidi teisiti ka).
„Mis sa siin teed, kas lepatriinud ei ela mitte viisteist versta põhja pool?“ päris Dorithil murelikult. Tema tibatillukesest helkivast voodist polnud palju järel. Hõbeniidid olid puruks rebitud ja hakkasid vaikselt tõmbuma roostekarva, nagu kõik haldjaniidist asjad. Praegu oli Dorithili uudishimu aga suurem kurbusest, mis valdas teda oma armsa kodu lõhkumise pärast.
„Mul on teile sõnum. Glawar tahab sind näha Dorithil. Asi on VÄGA kiire,“ sõnas Lothery, nautides nüüd kasetohust laualt võetud erkpunast vaarikat, mille ta oli muretult suhu pistnud.
„Ära tee sellist krimpsus nägu. Mul kulus terve päev, et siia tulla,“ lausus lepatriinu, kes tundis end täiesti nagu kodus, märgates noore ando-etheli näol kurba ilmet.
„No eks ma siis lähen.“
Tüdruk pani selga oma uue violetse kleidi ja lehvitas Lotheryle hajameelselt, ilmitsedes Menelit.
„Kas sina ei tule kaasa?“
Poiss lubas tulla ja koos asuti teele.
Need samad närbunud kannikesed naeratasid rändajatele nukralt. „Mina tean, mina tean mis teid ees ootab,“ ütlesid lilleõie pisaraid täis valgunud silmad. Kui haldjad olid mäenõlvalt alla jõudnud ja sünge kalmistu selja taha jätnud. Laius nende ees Thoronion, Kotkaste Mets iddseid mets Ethélothis. Kuigi laanes elasid vaid Kotkad ja Fareth, pelgasid nogothid sinna oma jalga tõsta. Thoronioni piiri ületades leidsid haldjad end paksust kuusemetsast. Heledad päikesekiired torkasid enda kavalad näod kuusevõrade vahelt läbi ja valgustasid metsa, muutes selle soojaks ja rõõmsaks. Juured põimusid mustikaid täis maapinnal ja seal, keset päikesevalgust oli ethelite meistriteos – Hõbekiik. Lagendikul oli kahe suure kuuse vahele riputatud võrkkiik, mis oli põimitud ükssarve sabakarvadest ja ethelite hõbeniidist ning kiiskas keset metsa. Puu varjust ilmus metsa emand – Fareth. Tema nahk oli lubivalge, erinevalt ethelitest. Farethi erkrohelised silmad põlesid armastusest Thoronioni vastu. Metsa Emand istus graatsiliselt oma kiigele ja tema kuldsed juuksed puudutasid maapinda. Kohe ilmusid sellele kohale pisikesed klaasist liiliad, mis purunesid mõne minuti pärast. Dorithil ja Menel seisid tardunult ja jäid Farethit silmitsema.
„Mul on olnud au,“ alustas Metsa Emand, „kohtuda Glawariga. Ta ootab teid.“ Fareth tõmbas silmad hetkeks vidukile ja sõnas siis: „Ma olen sinust palju kuulnud, Pärija, Dorithil.“
Dorithil ei saanud sõnagi suust. Päike kadus järsult ja ethelite laulu kuma, mida oli kaugelt veel kuulda,vaibus täielikult. Viimanegi klaasliilia purunes ja Hõbekiige haldjaniidid läksid roostevärvi. Viimnegi kui olend Thoronionis vabistas end õudusest.
Fareth sirutas käed ja laskis oma hõbedasel kleidil tuule käes voogada. Naine tundus võimsamana kui kunagi varem. Ta lausus sõnu mingisuguses tundmatus keeles pannes metsa austusest enda ees kummardama.
Järsku sai see otsa. Ethelite laul oli jälle kaugelt kosta ja päike paitas enda pehma käega õrnalt haldjate päid.
„Dorithil, Pärija, kuula mind hoolega. See oli Tema. Sul hakkab aeg otsa saama. Mine! Mine!“ Farethi hääl hakkas vaiksemaks jääma ja kadus lõplikult kui Menel ja Dorithil avastasid end seisvat keset hiiglaslikku lahinguplatsi, mida ehtisid hukkunud haldjate pisikesed kiivrid.

Autori kommentaar »

Ma ei teagi... Loodan, et teile meeldib. Kindlasti jätkan ma seda järjejuttu, sest et see on mulle endale südamelähedane, peegeldades minu armastust fantaasia vastu.

Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


liisu9719

Kinkimine

 X 1
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

liisu9719

Kas oleks vaja, et lisaksin iga osa algusesse tegelaste nimekirja?
 

LoveLicence


Väga hea.
Mulle meeldis. Idee + teostus = Super.
Kindlasti jätka

 

LoveLicence

Minu puhul seda küll vaja ei oleks, aga kui sa tunned end kindlamini kui on nimekiri tegelastega seal ees, siis võid küll :]
 

liisu9719

MInul endal pole vaja. Ma mõtlesin, et äkki on kogu sündmustikku liiga raske jälgida muidu.

Suured tänud!
 

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima