Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Järjejutud / Ulme / Õudus

re:re:re:re:re:Õudusjutt (0)

27.03.2010 01:27, x206 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

Allikavesi sulises mõnusasti ja rahustavalt. Laura pistis enda jalad jääkülma vette ja vaatas ringi. Päike oli juba loojumas ja kõik teadsid mida see tähendab - hommikuks võib, või isegi ON keegi surnud. Aga teda see enam ei huvitanud. Vanaema oli samuti murest murtud ja rääkis vähem kui tavaliselt. Vahest andis ta Laurale lihtsalt raha, et too ostaks poest endale midagi süüa, sest ta mattis enda leina aiatöödega. Vanaisa matustest oli möödunud kolm päeva ja mis kõige hullem; Laura tahtis koju, tahtis, et vanemad tuleksid talle järele ja viiksid ta ära sinna ohutusse linna. Ta saaks põgeneda ja mitte karta mõrtsukat, kes siin kogu elu ära rikkunud oli.. Aga kahjuks olid po#!?!#eid enda uurimuste tõttu kogu selle kojumineku ära keelanud. Vastikud tüübid.
Möödunud oli paar tundi ja Laura istus sealsamas jõe juures, jalad külmast siniseks muutunud. Viimaks tõusis ta püsti ja kuivatas jalad vastu kaelarätikut ära. Seda ta enam küll kaela ei pannud vaid pistis enda suvekleidi taskusse. Samal ajal urgitses ta teisest taskust välja enda tumekollast värvi taskulambi ning pani selle põlema. Enda tossud kivilt võtnud, pistis ta need kiirelt jalga ja asus kodu poole liikuma.
Jõudes Sakslaste majani, vaatas ta üksildast hoonet pikalt. Korraga valdasid teda kaks mõtet: Minna sisse või mitte? Kuna tüdruku uudishimu oli jälle suurem kui tahe, liikusid ta jalad kramplikul sammul mahajäetud maja poole.
Majja sisenedes, sulges ta enda järel ukse, et keegi ei saaks midagi aru ega hakkaks kahtlustama. Taskulambi ta välja ei lülitanud, vaid suunas valguse põrandale. Põrandal olid verest jäljed veel alles. Po#!?!#eid ei võtnud vaevaks seda koristada, kui nad üldse siia majja sattusid. Kogu maja oli vastikult vaikne.. Ettevaatlikult edasi kõndides, needis ta ennast, kui kuulis enda talla alt parkettpõranda kriginat. Suu peenikeseks triipsuks surunud, läks ta elutoa poole. Kogu mööbel oli kaetud valgete linadega, mis olid nüüdseks juba paksu tolmuga kaetud. Kaua nende surmast möödunud oli? Kusagil teisel korrusel pidi ka veel väike tüdruk mõrvatud olema. Judinad jooksid üle selja, kui ta toale selja keeras ja trepist ülesse minema hakkas. Tundus, nagu maja vajaks tõesti elustamist ja kui asi selleni läks, siis Laura tõesti kahtles, kas keegi seda maja kunagi ära osta tahabki, kui teada saab mis sündmused siin toimusid. Siin ei jõudnud tüdrukud täiskasvanukski saada. Taaskord kuulis ta enda talla alt kriginat kui ta teisele korrusele jõudis. Nähes seinal mingisugust joont, suunas ta valgusvihiku seinale. Joon verest, mille oli mõrvar teinud, liikus otse tüdrukute toa poole. Selle uks oli puudu ning korraks ilmus tüdruku näole muie, kuid see kadus kohe.
Kaelakee muutus iga sammuga raskemaks, või oli see lihtsalt hirm? Sügavalt sisse hinganud, läks ta siiski edas toa poole.
Tuppa jõudes silmas ta kohe kuivanud verd roosal vaibal ning kõhe tunne kasvas temas kiiremini kui ta arvata oskas. Kõik asjad olid ka siin valgete linadega kaetud ja kardinad akende ette tõmmatud. Viltuse suuga keeras ta end toas ringi, vaadates enda ette. Taskulamp lõdvalt käes, sammus ta nüüd tagasi alla korrusele.
Tundes rinnus kripeldust kiiremini majast pääseda, mõtles ta koguaeg, et see võib olla majas toimunu pärast. Jõudnud viimaks esimesele korrusele, needis ta ennast vihaselt, sest ta oli nii aeglaselt alla jõudnud. Hakanud edasi astuma, kuulis ta endast paar meetrit eemal mingisugust kolinat. End ringi pööranud, vaatas ta elutoa poole, sest teist tuba tema külje kõrval ei olnud. Kulmi kortsutades, pigistas ta veelgi tugevamini enda taskulampi, kui ta edasi läks. Kramplikutel jalgadel seistes, vaatas ta toa keskel ringi. Mitte kedagi ega midagi. Küllap vist mõni rott oli midagi ära vedanud. Päris veenev mõte. Kergelt ohanud, pööras ta end ringi, kõndides nüüd väljapääsu poole.
Välisukseni jõudes, tegi ta selle lahti. Igaks juhuks taskulambi välja lülitanud, tõstis ta pilgu ja vaatas enda ees seisva tüdruku veripunastesse silmadesse.

Enda südametukseid kuulates, astus Laura sammu tahapoole. Siis veel teisegi. Võõras silmitses teda mitte midagi ütleval pilgul ja astus siis edasi nagu oleks teda sisse kutsutud. Tema rasked saapad tümpsusid vastu põrandat iga sammu järel.
Laurale tundus, nagu need punased silmad ei tahagi silmsidet katkestada ja seega peab seda tegema tema ise. Ta oli näinud köögis seda tüdrukut ja nüüd näeb ta teda enda ees.
Kui Laura trepijalamile jõudis, oli tüdruk taas temaga silmitsi. Enda näo vastas külma hingeõhku tundes, lõi hirm temas va#!?!#ema. Teadmata mida ta ise teeb, pillas ta taskulambi maha ning jooksis trepist ülesse. Siis kuulis ta enda kõrvalt mingisugust sahinat ja vaatas kõrvale. Seal, kus tema pea hetk tagasi oli, möödus nuga ning turritas seinast välja. Alla vaadates, nägi ta tüdruku nägu, mis oli ilmselt vihane. Ja nüüd taskulambita ei tea ta kuhu minna.
Käed rusikatesse surunud, jooksis ta teisele korrusele ja piki koridori edasi. Enda seljataga kuulis ta vaikseid samme ja lähenevat olemust. Tundes kuidas pilk ta kukalt kõrvetab, sai ta aru, et Võõras jälgib teda. Iga ta sammu ja iga ta liigutust.
Paremale pöörates jooksis ta koguaeg edasi. Ta ei saanud enam hingata, kui peatus ja vaatas enda ees suurt peeglit.
Seljataha vaadates, ei näinud ta midagi, kuid kui ta tagasi peeglisse vahtis, nägi ta kuidas Võõras tüdruk ümber nurga astus ja tema poole sammus. Paremas käes olid tema pikad valged sõrmed pigistamas musta noa käepidet. Noa tera läikis isegi pimeduses ning tüdruku silmad olid kinnitatud ainitsi Laurale.
No tule aga! Mõtles Laura, tõstes enda rusikatesse surutud käed ülesse. Muidugi teadis ta, et ta on nõrgem kui see mõrtsukas, kuid ehk suudab ta enda surma natuke kauem ära hoida?
Kui Võõras oli Laurast pool koridori maast eemal, sirutas ta käe korraks tahapoole ning siis viskas ta terava noa tüdruku poole. Ehmatusest hüppas Laura kõrvale ning nuga paiskus vastu peeglit, tehes selle koheselt katki. Mitmed killud lendasid põrandale ja ühe terava enda kätte krahmanud, vaatas ta seda ülima ettevaatlikusega, et endale mitte sisse lõigata, kuid see vist sobis, et Võõrast natukenegi eemal hoida.
Sama kiirelt võttis ta kätte ka tüdruku noa ning surus seda tugevasti enda pihku. See aga Võõrast ei kohutanud ning ta astus edasi. Mantli vahelt võttis ta veel ühe noa kätte ja hoidis seda pussitamise poosis.
"Hoia minust eemale!'' Sisistas Laura vihaselt, kuid astus siiski sammu tagasi. Jalatsite all klõrisesid purunendu peegli tükid ja ta hingas sügavalt sisse.
Peagi seisis ta taas Võõraga silmitsi, vaadates ainitsi punastesse silmadesse. Sealt peegeldus kõigest viha ja janu ... Janu mõrvamis ja vere järgi.
Ettepoole viskudes, lõi Laura klaasi Võõra rindkerre ning selle sealt välja tõmmates, ei näinud ta punast tilkuvat vedelikku, vaid midagi musta, nagu õli.
Võõras aga sisistast ja valust ning astus tuikudes sammu tahapoole. Käe rindkerele surunud, tõstis ta selle korraks eemale. Nähes enese verd, tardus ta korraks ja tõstis pilgu. Silmad põlemas vihast, hüppas ta Laurale kallale.
Sellili klaasikildudel maadnunud, tõi Laura kuuldavale kiljatuse. Võõras tüdruk oli raske, kuid ometigi tundis ta luid tema kätel. Kogu jõu kokku võtnud, üritas ta Võõra enda pealt maha lükata, kuid too ei liigutanudki ennast eriti ja tõstis noaga käe kõrgele. Tera suurte silmadega vaadates, lõi ta enda noaga Võõra randmesse. Valust ulgudes pillas Võõras noa maha ning pani mõlemad käed Laura kaelale, hakates teda kägistama.
Alla andmata, hakkas Laura Võõra käsi küüntega kraapima ja noaga kriimustama, kuid see ei toiminud. Ta lõi noaga vastu Võõra kõhtu, piha, kuid too ei teinud märkamagi vaid pigistas tugevamini peenikest kaela enda käte all.
Nägu sinakaks muutumas, hakkas ta pilk ähmaseks muutuma, kuni viimaks kõik kustus ja käsi noaga vaikse potsatusega klaasikildudega kaetud põrandale langes.

Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


BIOSHOCK

Kinkimine

 X 0
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima