Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Lühijutud / Muu

tuul (3)

11.03.2010 17:39, x230 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

tänasel talvisel päeval (panin tuulise ja jaheda ilma tõttu täna selga sulejope ja salli ka ning ei kahetsenud hetkeksi seda otsust) sain Viljandis paariks tunniks kokku Särakaga. ta sõidab homme pooleteiseks kuuks tagasi Norra tööle ja nii oli eriti hea teda näha. seekord nägin teda päris tihti, võrreldes ta varasemate käikudega.
saime kokku bussijaamas, läksime kaubamajja mulle ülehomseks sukapükse ostma ja siis tema maja juurde, kuna ta andis ühe musta veekindla ripsmeka mulle, päriseks. sealt uuesti tagasi linna, toidupoodi ja riidepoodi, kus ma aitasin tal otsustada, et ta seda kleiti ikka ei osta. odav ja ilus küll, aga suht ebavajalik. nii me mingi paar tundi olime linna peal, ma nägin oma sugulasi ja muid tuttavaid linnas (üks neist ka lapseootel, mingi beebibuum on majanduslangusega hakanud vist???). aga ta on ikka maailma parim Siiri! kinkis mulle ühe ümbriku, kus oli oli sees meist Paides pärast Tuleviku mängu tehtud pilt ja taga tekst, mis tegi südame nii soojaks. kust küll nii head inimesed tulevad? õnneks aga tuleme me vaid kahepäevase vahega Norrast tagasi augusti algul. jeeeeeeeeeeee

siinkohal on paslik avaldada üks jutt ühest kooli almanahhist, nii et see ei ole minu kirjutatud tekst. aga see on palve nii sõbrale kui Jumalale. õnneks mul on selliseid sõpru ja ma ka ise tahan olla selline sõber oma lähedastele.

Ära lase neil nägudel, mida sulle näitan, end petta.
Mul on tuhandeid ilmeid ja ükski neist ei ole tegelikult mina.
Ära lase end ninapidi vedada. Palun, ära lase end petta.
Annan sulle mõista, et olen kindel. Et mu nimi on enesekindlus ja olen oma olemuselt külm ja rahulik. Et ma ei vaja kedagi.
Aga ära usu mind. Sügaval sisemuses olen tõeline mina: kohkunud, kartlik ja üksik. Sellepärast teen näo, mille taha võin end peita ja mis kaitseb mind nende pilkude eest, kes teavad tõde. Kuid just selline pilk on mu pääste.
Kui see tähendab heakskiitu, tuleb sellest kiindumus.
Ainult see võib mind vabastada nende müüride vahelt, mille olen ise endale ehitanud.
Kardan, et sisemuses ei ole ma midagi, et mul ei ole midagi, mida sina võiksid tahta, et sina võiksid märgata seda ja mind hüljata seepärast.
Nii algab nägudemäng.

Räägin sinuga.
Räägin alati kõigest, millel ei ole enamasti tähendust kuid ei millestki, mis tähendaks kõike sellest, mis rebib mu sees.
Ole hea, kuula hoolega ja ürita kuulata just seda, mida ma ei ütle.
Tahaksin olla ehtne, mina ise.
Aga sa pead mind aitama. Sa pead ulatama mulle käe.
Iga kord kui oled hea, sõbralik ja abivalmis, iga kord kui üritad mõista, kui tõesti koolid minust – mu süda saab tiivad. Väga haprad tiivad – kuid siiski tiivad.
Sinu õrnatundlikkus ja poolehoid ja soov mõista võivad mind vabastada varjudemaalt ja ebakindluse vanglast. See ei saa sulle kerge olema.
Mida lähemale mulle tuled, seda pimedana tõmbun tagasi. Olen aga kuulnud, et armastus on tugevam kui paksud müürid. Ja selles on mu ainus lootus.
Palun, ürita lõhkuda need müürid tugevate kätega. Aga ettevaatust – lapse süda on väga õrn.

Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


BIOSHOCK

Kinkimine

 X 1
 X 1

» Fännid ( 1 )

 

Kommentaarid

carla22

norm
 

carla22



 

carla22



 

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima