Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Võistlused / Liiga palju ausust - TULEMUSED

Johnny Low seab endale eesmärgi - olla aus! (0)

07.02.2010 17:18, x200 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

Tere päevik!
Võib-olla olengi liiga vana, et päevikut pidada, kuid mind see ei huvita. Kas ma valetasin endale? Võib-olla tõesti. Aga tänasest hakkan ma ausaks! Ma võtan endale eesmärgi ning saavutan selle. Või vähemalt üritan. Kõik see, et ma olen tulnud Prantsusmaalt puhas prantslane, et mul on ilus suur maja ja et mul on ka seitse last on puhas VALE! VALE! VALE! Ma tahan hakata ausaks! Ma ei taha enam kuulda neid hääli peas, mis ütlevad, et ma olen v a l e t a j a. Ei, mul on kõrini sellest. Tänasest annan endale vande, et ma pean olema elu lõpuni aus, kohe nii aus, et mind ei tunta äragi. Nojah, see, et mul on suur ja uhke koos basseini ja lilleaiaga maja.. oeh, seda ei teagi mu naine, et minu sõbrad seda arvavad.. Ja ka seda, et mul on seitse last. Tõde on selline, et me elame oma naisega üsna vaeses linnaosas, siin, kus ongi need kõige vaesemad. Kodutuid siin eriti pole, sest mida neil vaeste linnaosas teha? Keegi niikuinii neile ei anneta. Eelmisel aastal kolisid enamus neid hoopis teise Ameerika otsa, seal, kus on villad, ja seal, kus on tõesti need kõige kõige rikkamad. Laste kohta niipalju, et mul ei ole ühtegi last. Mitte ühtegi! Veelvähem siis seitse. Ma olen kogenud valetaja. Ma mõtlen alati kõik hoolikalt ja detailselt läbi. Kõige tähtsam on end panna küsija rolli, mõelda, mida võib ta sinult küsida. Kõik vastused mõtlen ma sõna-sõnalt läbi, nende õppimisega läheb nädal või rohkemgi. Ma juba tean, mis inimeselt minult küsivad, seepärast pole ka ükski minu vale veel välja tulnud. Näiteks see, et mul on ilus ja suur maja.. selle niiöelda "tõestamiseks" tuleb mul alati rongiga sõita sinnamaani, kus kõik minu töökaaslased ja tuttavad maha lähevad. Kui viimnegi üks on juba oma kodu poole vassinud, võin mina rahulikult järgmise rongiga tagasi sõita. Oma "kodu" poole sõites pean alati kasutama ikka A-klassi, sest ega rikkad siis tavalise klassiga sõida. Päris koju minnes kasutan kõige odavamat. Tegelikult on nii, et raha meil jätkub, muresi pole, sest ma töötan suures büroos ülemuse parema käena, mis toodab purke. Üsna vilets nimi: "Purgilao OÜ", aga see-eest on palk üsna hea. Praegu ma küll detailidesse ei lasku, sest ma ei valeta. Ma olen üsna kindel, et enne minu surma küll keegi seda päevikut ei loe, sest see on mul liiga hästi ära peidetud. Ja ma ei hakka niipeagi veel hinge heitma. Järelikult ei loe keegi veel lähiajal seda. Kõik töökaaslased usuvad, et ma olen lõpetanud mitu ülikooli, ma oskan ka diplomeid võltsida. Oeh, huvitav, mis minu elust küll saab, kui ma oma naisele kõik ära räägin? Võin end ette valmistada kodust välja kolimiseks, korter on siiski minu naise Sarah-Selena Low'i nimel. Aga võib-olla ta siiski andestab mulle? Mõistab, et ma tahtsin vaid head? Jah, ehk nii ongi. Asju ma igastahes veel pakkima ei kavatse hakata.
Oi, koridoris käisid klõpsud. Sarah jõudis! Tõmba hinge... huhh... see hetk on... käes... nüüd! Räägi talle nüüd või mitte kunagi!

Johnny kõndis oma naise Sarah-Selena juurde. Sarah'il oli nii rõõmus nägu peas, et Johnnyl hakkas kohe kahju seda rikkuda.
" Sarah.. Ükskõik, mida me ka teinud pole.. me ju andestame üksteisele, on ju nii? " küsis Johnny ebakindlal, kuid valjul häälel.
" Muidugi kallis, kuidas sa üldse võiksid midagi muud arvatagi, " vastas Sarah, endal samasugune nägu peas, nagu siis, kui ta koju tuli. Ta tõstis toidukotist parasjagu tomatipurke välja. Johnny neelatas. Kell tiksub, see on ainuke heli mis ta kuuleb.
" Kallis, kas sul juhtus midagi? " küsis Sarah samalajal Johnny põske paitades.
" Oh mu jumal, sa lausa higistad, " lausus ta veel. Johnny ei saanud ühtegi sõna suust. Sarah nägu muutus murelikuks. Ta kallistas Johnnyt ning andes talle kübara, lausus: " Sa vajad värsket õhku. Mine jaluta veidi ja räägi siis mulle kõik ära, eks. "
" Ei-ei Sarah, sa ei mõista.. Sa andestad mulle ükskõik mida? " küsis ta uuesti, seekord veel ebakindlamalt ja närvilisemalt.
" No muidugi andestan, " ütles Sarah. " Oota! Ma tean, mida sa tegid, kuidas ma küll kohe selle peale ei tulnud.. Sellest pole midagi, Johhny kallike. "
" Sa siis tead? No olgu, läheme oma eluga edasi, ja kõik!? Nii lihtne see oligi.. Vabanda minu valede pärast, Sarah! " ütles Johnny ning ta rahunes.
" Oot-oot. Ma pole enam kindel, et me räägime samast asjast, " lausus Sarah.
Johnny nägu muutus taas murelikuks.
" Mida sina mõtlesid? " küsis ta.
" Mina arvasin, et sa ajasid minu ema tuha maha, see, et sa närveerisid, oli kuna mu ema tuhk oli mulle väga tähtis.. "
Tõsi ta on, Sarah ema suri aastaid tagasi ning nüüd hoiab ta ema tuhka kapi peal, magamistoas.
" Ee.. Sarah... Su ema tuhk on täiesti alles.. seda et... " kokutas ta. Nüüd ongi see aeg kätte jõudnud! Johnny peab talle kõik ära selgitama.
" Olgu! Ma ei ole prantslane! Ma valetasin töökaaslastele, et mul on uhke maja ja seitse last, ma võltsisin diplomid ja töötasin Purgilaos, ma olen täielik VALETAJA! Ainult ükskud asjad on tõde! Ma olen v a l e t a j a. Ma ei suuda jälle järjekordse valega elata, ma lubasin endale et hakkan ausaks! Kas sa andestad mulle? " pihtis Johnny kõik välja.
Sarah ei vastanud. Alles minuti pärast sai ta sõna suust.
" Mine ära! Tule kell pool seitse tagasi! Korja siis oma asjad ja mine. "
Johnny pani kaabu pähe ning läks uksest välja. Ta läks parki, vaatas loodust.. See pidi aitama tal rahuneda, kuid ei aidanud.. Täpselt kell pool seitse, nagu lubatud oli Johnny kodus tagasi. Kuid hoopis tema ei olnud see, kes oma asjad kokku korjas.. Ta leidis voodipealt kirja.
Ma elasin tõest. Ma tõrjusin valesid. Ma arvasin, et meie vahel neid pole.
PS: Unusta mu number ja unusta mind! Viska mu pildid ja ära tuleta end mulle enam KUNAGI meelde!
Sarah.


Järgmisel päeval sai Johnny teate, et Sarah oli tema tööjuures käinud. Johnny on vallandatud.
Nüüdseks on Johnny juba kaks kuud kodutu. Ta lunib raha, rikastelt. Ta otsib sooja, et magada.
Ärge elage kunagi valedest! vshjo.

Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


Castation

Kinkimine

 X 0
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima