Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Järjejutud / Seiklus / Põnevus

Chuck ja võlutrumm#2 (0)

27.12.2009 00:15, x186 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

Lahkumine.

Chuck ärkas valju tirina peale, mis kostus vanemate toast. Poiss oli sügavas unes aga kuna seinad olid õhukesed nagu papp, kuulis ta igat väiksematki heli ülimalt hästi. Ja kuna Chucki isa ärkas kell viis ülesse, et tööle lipata, oli ka poiss iga päev vara jalul. Chucki pere oli nimelt väga vaene ja isa alustas tööd pimedatel hommikutundidel ja tuli tagasi koju siis, kui Chuck juba magas.
Poiss haigutas, tegi voodi korda ja läks kööki. Isa sättis peegli ees juba lipsu ning ema seisis mureliku näoga külmkapi ees.
„Chuck, kullake, too palun poest päts leiba,“ kähises ema karedal häälel ja lõi tühja külmkapi kinni.
Poiss neelatas, kuna ema hääl oli veel hullemaks läinud. Chucki ema nimelt kannatas kurguvähi kallal. Iga kord, kui poiss sellest mõtles, tuli tal pisar silma.
„Kullake, mis juhtus?“ muutus ema hääl tooni võrra kõrgemaks.
Chuck raputas pead ja sirutas käe ette. Ema naeratas ja andis poisile pennise. Chuck tõmbas rohelised kummikud jalga, võttis isa käest kinni ja kõndis koos temaga tänava nurgani. Siis tegi isale suure kalli ja jooksis pagariäri poole.
Päts ostetud, hakkas ta koju tagasi jalutama. Tee peal nägi ta aga Johni. Too lesis kastide vahel ja hingas vaevaliselt.
„Tervitused, John!“ hõikas Chuck rõõmsalt. John naeratas ja surus poisil kätt.
„Mis viga?“ kergitas Chuck kulmu.
„Poiss, ma hakkan vist surema,“ raputas John pead.
„Oh..aga miks sa seda arv..“ hakkas poiss küsima, kuid John katkestas teda.
„Mul on sulle palve,“ ta tegi suure pausi, et hingeldada, „aga sa ei tohi sellest KELLELEGI rääkida!“
Chuck noogutas imestuses. John võttis selja tagant väikese tamburiini. See oli helesinise varjundiga, värviliste kellukeste ja valge nahaga.
„Mis see on?“ küsis poiss.
„See on võlutrumm,“ sosistas John. Iga teinegi inimene oleks naernud ja minema läinud, aga Chuck uskus seda meest.
„Mis see teeb?“ sosistas Chuck vastu.
„Seda pead sa ise järgi uurima. Ole hea, võta see ja ära sellest kellelegi räägi,“ John ulatas tamburiini poisi poole. Chuck võttis selle oma kätte ja pistis põue.
„Aitähh,“ naeratas Chuck.
„Mine nüüd, ka mul on aeg minna,“ müksas John poissi.
„Kuhu sa lähed?“ uuris poiss.
„Ära. Igaveseks“.
Chuck noogutas tunnustavalt, surus mehel kätt ja kõndis teisele tänavale. Nurga taha jõudnud, langes ta põselt pisar. Ta ainus sõber sureb ja ta ei saa sinna midagi parata.
Chuck aga pühkis kähku pisarad ja seadis sammud kodu poole.

Autori kommentaar »

© by Chunky.

Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


Chunky

Kinkimine

 X 0
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima