Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Lühijutud / Muinasjutud

Sõnajalaõis (0)

24.05.2009 20:06, x335 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

Koolis oli vaja :)

Nii umbes seitse sajandit tagasi elas kaugel maal üks väike metsahaldjas. Tema tundis-teadis laane saladusi, kuid päevast-päeva painas teda siiski üks mure – kust leida sõnajalaõit? See valge, puhas õis oli lootusesümbol, mida võis leida ainult sügavalt metsast.
Suvi oli käes, roheline vaip oli laotunud metsa alla. Oli juuni keskpaik - jaaniöö, aeg, mil kõige sagedamini võis sõnajalaõit leida. Haldjas ootas juba õhtut. Täpselt kell kaksteist öösel sammus ta kindlal meelel padrikusse. Maa oli kaetud hõbedate kastepiiskadega, mis sätendasid kuuvalguse käes. Tervel jaaniööl oli vaid üks tund, mil oli pime ja helendas kuu. Just sel tunnil tuligi õiekest otsima minna.
Järsku kuulis haldjas mingisugust krõbinat... Hall haavikuemand hüppas tihnik.ust välja ja hüüdis: „Metsas pesitseb Sõnajalanõid, kes korjab ära kõik maagilised õied.” Pikk-kõrv kadus jäljetult, ilma, et temas märkigi oleks maha jäänud. Kaugel eemal aga helkiski keset rohelust valge õis – sõnajalaõis.
Kuu kadus sünge pilve taha ja hakkas müristama. Metsa pimedast sopist tuiskas välja Sõnajalanõid. Tema kleit oli pikk ja tumeroheline, seda katsid närtsinud taimed. Juuksed olid sassis ja pulstunud. Nõid tormas kiiruga õie poole. Ta noppis valge õiekese ja ümises: „Leidsingi selle, leidsingi selle.” Metsahaldjat polnud nõid märganud.
Haldjas teadis, et Sõnajalanõid selle õiega head küll teha ei taha. Ta kutsus kiiresti appi kõik sõbralikud metsloomad, kellega ta läbi sai. Ilmusid hallid jänkud, suured karud, metsikud hundid ja arad hirved. Koos hirmutati Sõnajalanõid minema, sest tema kõige suuremaks nõrkuseks oli hirm sõpruse jõu ees. Metsahaldjas korjas üles mahapudenenud sõnajalaõie, tänas oma sõpru ja sammus oma onnikesse.
Pime tund oli möödunud, õues oli valge ja karta polnud enam midagi. Õis viidi halli haavikuemanda, kes oli haldjat hoiatanud, koju, kus see püsis turvaliselt veel mitmeid sajandeid. Metsahaldjas ja tema sõbrad elavad aga veel siiani õnnelikult võlumetsas.

Autori kommentaar »

Kooli jaoks

Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


liisu9719

Kinkimine

 X 0
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima