Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail

Päevikud

Hundid & koerad

postitas: RainSt0rm - 06.02.2014, , loetud: 655x

Sarnasused:

- kui koer alustaks looduses söömist, eemalduks ta koos toiduga karjast
- koera käitumine muutub, olenevalt sellest, kas ta on üksinda vői karjas
- osad koeratőud on geneetiliselt hundile sarnasemad, nt malamuut, husky. Käitumiselt on hundiga sarnasemad algupärased tőud, samuti hurdad.
- sotsiaalne käitumine ning karja moodustamine on koertel ja huntidel sarnane
- reviiri kaitsmine, dominants ning agressiivsus arenevad üldjuhul välja nii hundil kui ka koeral samaaegselt, 12-18 kuuselt.
- koera ja hundi DNA on 99,5-99,8 % identne
- hundikari koosneb tavaliselt alfa-paarist, kellele alluvad kőik. Lisaks on karja emastel omavahel hierarhia, samamoodi isastel ja kogu karjas valitseb veel sugupőlvede vaheline hierarhia
- hundikarja juht tervitab karja saabunud vőőrast esimesena, lakkudes vőőra nägu
- alfa-paar kaitseb hundikarja territooriumi, mis vőib olla sadade ruutkilomeetrite suurune. Eri karjade piirid vőivad olla kokkupuutes, kuid ei kattu iialgi. Oma piire märgistavad hundid uriiniga ning annavad teada ulgudes.
- hundi häälitsemine ei piirdu vaid ulgumisega. Hunt vőib ka aegajalt haukuda, vinguda, uriseda, kiljatada, vigiseda.

Haukumine ei tähenda, et hunt/koer on vihane, see vőib olla tervitushaukumine, mängima kutsumine, tähelepanu äratamine jne.

Vinguvat häält tehakse, kui tuntakse end ebamugavalt vői ollakse kärsitu.

Urisemine on hoiatussignaal, uriseb vaid alfahunt.

Kiljatamine -tavaliselt kui tuntakse valu, harvem innustusest, kuid siis on hääletoon teistsugune.

Vigisemine - tavaliselt häälitsevad nii kutsikad, kes tahavad saada ema tähelepanu vői toitu, harvemini teeb sellist häält hunt, kes on üllatunud vői rőőmus.

Ulgumine - see on kogunemismärguanne "olen siin" nt üksikud hundid uluvad seltsi otsides; teade teisele karjale "me oleme siin, see on meie territoorium", samuti uluvad hundid jahilt tagasi tulles, andes tulekust pesas olevatele kutsikatele märku. Ulgumine on nagu tunnusmeloodia.

- hundid kommunikeeruvad omavahel peamiselt kehakeele, ilmete ja silmadega.

Erinevused:

- koer ja hunt omastavad toitaineid erinevalt, mh on neil erinev sülje koostis, mao happesus, peensoole PH, tärklise seedimine, soolestiku bakteriaalne tasakaal.
- Huntidel meeleelundid paremini arenenud kui koeral, st kuulmine, haistmine ning nägemine on parem. Hundid jaksavad liikuda pikemaid teekondi kui koerad, 50-60 km päevas on huntidele tavaline. Hundi keskmine liikumiskiirus on 10-17 km/h, suurim kiirus vőib olla u 60 km/h
- hundikarjas paaritub vaid alfa-paar, paar on koos elulőpuni. Loomulikult indlevad ka karja teised emased, kuid alfa-paar ei luba neil paarituda
- hundikoera kutsikas hakkab iseseisvalt tahket toitu sööma alles 6kuu vanuselt, kutsikad elavad ema "külje all" aasta vanuseni. Hundikutsikate eest hoolitsevad kőik karja liikmed.
- hundi liikumistrajektoor on sirge, koeral mitte
- koer jääb lapsemeelseks, käitub kogu oma elu nagu u 6 kuune hundikutsikas
- koeral on olemas selline omadus nagu andestamine - hunt ei unusta ega andesta
- koertel ei ole sellist sabanääret nagu hundil
- koeral, vaatamata tema suurusele, on väiksemad hambad ja lőuad kui hundil
- Koeral on ca 25% väiksem pea ja suhtes 20%-30% väiksem aju kui hundil. Hundil on suuremad need ajuosad, mis tegelevad aisingute tajumisega. Primitiivne ajuosa, emotsioonide keskus on hundil ja koeral sarnane. Hundi őppimisvőime on suurem, kuid tema kohanemisvőime on märksa väiksem kui koeral.
- Koer saab suguküpseks 6-8 kuuselt, hunt u. 22 kuuselt, kusjuures täieliku suguküpsuse saavutab hunt u 5 aastaselt.
- emane hunt indleb kord aastas, koerad 2-3 korda (va Basenji, kes indleb samuti 1kord aastas)
- koer ei vali endale partnerit, hunt tavaliselt seda teeb
- huntidel arvatavasti ei esine puusaliigese kasvu- ning arenguhäireid
- hundid hoolitsevad vanade, haigete vői viga saanud huntide eest, metsikutesse karjadesse kogunenud koerad teevad seda haruharva.

Lihtsalt huvitavaid fakte:

- hundikarjas toimub kaklusi haruharva, oma energiat ei raisata nääklemisele
- hunt vőib söömata olla nädalaid, samas vőib ta korraga süüa ka 10kg liha
- kui koer sööb saba jalge vahel, siis tőenäoliselt kutsikapőlves on ta pidanud vőitlema vői alistuma enne söömist
- kui kutsikas sotsialiseerumise eas puutub palju kokku tömbikoonuliste, püstsabade, rippuvate kőrvade ja muude "mittelooduslike" välimikuomadustega koertega, vőivad jääda ta sotsiaalsed oskused hilisemas elus vähepiisavaks.
- ühe pere koerte omavahelisse positsiooni ei pea inimene kui karjajuht sekkuma
- keskmiselt elab hundikarjas 6-10 liiget, suurim teadaolev hundikari koosnes 32 liikmest. Kari on hundi jaoks eluliselt tähtis. Kui inimene lahutaks hundikarja, siis tőenäoliselt sureks hundid shoki tagajärjel.
- hundikutsikas, saavutades suguküpsuse, lahkub karjast ning asub otsima endale paarilist ning uut reviiri.
- tänapäevani pole täielikult selge, kuidas hundikari looduses moodustub. Saladuseks on jäänud, mispärast vőetakse karja poolt omaks mőni vőőras.
- hunthübriidide agressiivsus tuleneb koerast, looduses elav hunt ei ründa inimest (va marutaudis hunt).

Märksõnad: hunt  koer  ulgumine  haukumine 

Kommentaarid (4)

CrazyWolf- (07.02.2014 17:47)
Wohaa...
smaartaasss
RainSt0rm (07.02.2014 18:36)
Ma tänan.
Zoeke (08.02.2014 12:57)
Kust sa sellise info leidsid?

Profiil

RainSt0rm

Sissekandeid: 2
Punkte: 235
Kollikood: 499006
Viimati:
 

Arhiiv

Tema märksõnad

Viimati luges