Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail

Päevikud

Unistused-teine

postitas: SnowWitheGirl - 18.01.2011, , loetud: 515x

Unistused-teine

Teisipäev, 13 oktoober

Oh, järgmine kurnav ning vastik koolipäev on alanud. Selles koolis on kaks kõige nõmedamat asja - peab käima laupäeval koolis ja iga tund on täpselt 60 minutit ehk üks tund. Tegelikult on kolmas asi ka, et tunnid hakkavad kolmveerand kaheksa, millepärast ma pean nii varakult tõusma ja unesegasena kooli minema. Nagu alati, saadavad mind klassi puuviljarahe ja üksikud veepritsmed. Tavaliselt on asi hullem olnud, kuid nüüd tõmbuvad õpilased kuidagi tahapoole - nad ei söanda mind enam eriti kiusata, võib-olla on neil hirm nahas, et õpetajad võivad neid näha ja karistada. See oli kõige tõenäolisem, midagi loogilisemat minu arus ei ole.
Sammusin keemiaklassi poole, kus võib toimuda kõige põnevam ja vabam tund üldse. Sammusin trepist ülesse neljandale korrusele ning sealt võtsin suuna paremale. Läksin mööda tihedat helerohelist koridori, mille mõlemal külgedel olid reas klassiruumi uksed.
Vaatasin ringi - millegipärast polnud kellegi varjugi näha. Kiikasin ka igaksjuhuks ülesse lakke, lootes, et veepommi ei tule. Enda hämmastuseks leidsingi sealt veepommid ning eemal nägin ka mingit nööri, mille otsas oli nõel. Kui oleksin nööri vastu läinud, siis oleks kõik läbi.
Naeratasin rahulolevalt ning sammusin ettevaatlikult seina äärde hoidudes edasi. Õnneks rohkem lõkse ega õnnetusi ei olnud. Kui klassi astusin, siis kõik vahtisid mind hämmeldunult. Nad vist imestasid, et miks ma märg pole. Irvitasin neile kõigile laialt ning läksin pikkamisi oma kohale, mis asus järjekordes nurgas.
Seadsin asjad tasakesi lauale, jälgides, et liimi ega nätsu ei oleks kuhugi pandud. Katsusin instinktiivselt tooli ja laua alused läbi ning vaatasin ka pealmised osad üle. Jälle mul vedas, midagi ei olnud. Ma ei saa aru, mis värk sellega on. Vaatasin hämmeldunult teiste poole, kuid mu klassikaaslased ei vaadanud minu poole.
Istusin toolile ning naaldusin ettepoole, asetades käed koos peaga lauale. Oli ka viimane aeg - üle mu pea lendas suur tumepruun kartul. Jälgisin tummalt, kuidas see vihises kiirelt läbi õhu ning maandus suures prügikastis. Kuulsin selja tagant vaikset itsitamist.
Pöörasin pea sinnapoole ning vaatasin, kuidas Adam vaikselt koos oma õe Ada'ga itsitas, kõhud kõveras. Ada pähkelpruunid juuksed olid tema silme ette langenud ning Adam'i mustad salkus juuksed olid paigal, kuid natuke rappusid, kui poiss ise ka rappus.
Pärisin uudishimulikult: ,,Mis teile nalja teeb? Saaksin aru, et see teeks teile nalja, kui kartul oleks mind tabanud, kuid ei tabanud ju?"
Adam pressis läbi hammaste: ,,Me naerame, kuidas sa reageerisid."
Kehitasin õlgu ning pöörasin pea tagasi ette. Nägin, kuidas järjekordne tumepruun kartul üle mu pea vihiseb - see tuli jälle seljatagant. Kuulsin, kuidas Marek vandus oma koledaid ning ebaviisakaid sõnu. Ohkasin rahulolevalt - kas õnn oli tõesti mu juurde jõudnud?
Lõpuks kuulsin, kuidas tunnikell helises ning mrs.Stange sisse astus. Tervitasime teda viisakalt nign õpetaja lubas meil istuda. Naeratasin omaette - nüüd polnud võimalust klassikaaslastel esineda oma tobedate kiusamistega.
,,Nii, kes veepommid lakke riputas ja nõela koos nööriga ka?", küsis mrs.Stange pahaselt.
Kuulsin vaikselt Agatha häält: ,,Mina, kuid see oli Alexia ja Mareki mõte."
,,Nii, Agatha, Alexia ja Marek jäävad täna peale tunde ja saavad märkuse.", lausus mrs.Stange karmilt.
Itsitasin vaikselt omaette. Mul vedas, et mrs.Stange on mu klassijuhataja. Ta võib millal tahes minu klassikaaslasi peale tunde jätta kasvõi ühe puuvilja viskamise pärast. Tegelikult kokkuvõttes polnud puuvilja viskamine vastu pead tühine asi - sellele võib järgneda väga palju õnnetusi.
#*-*#
Istusin jalgu kõlgutades pargis pingil koos Gerly'ga. Too oli samuti tundidest lahti saanud ning mina samuti. Mul oli viis tundi, temal ka. Minu tunniplaan oli selline täna:
Keemia 452
Ajalugu 123
Matemaatika 302
Inglise keel 234
Muusika 211

Mul oli suhteliselt lihtne päev, kuid Gerly'l nägi tunniplaan selline välja:
Vene keel 121
Matemaatika 402
Saksa keel 123
Füüsika 340
Geograafia 241

Gerly rääkis iga teisipäev, kui kohutav see päev on. Tal ei toeta õpetajad teda niipalju, kui mind minu koolis. Gerly koolis on rangemad õpetajad, kes eriti ei hooli õpilaste muredest. Nad ilmselt loodavad, et õpilased saavad ise hakkama ning nemad ei pea vahele sekkuma, et sellele tavalisele lasteaia nääklemisele lõpu teha.
Gerly kirjelduse järgi oli kõige hullem füüsika, sest see oli tohutult raske aine ning pealekauba veel kõige jubedamad kiusamised. Tema klassikaaslased justkui lepivad kokku, et kiusavad Gerly't kõige rohkem füüsikas. Õpetajad ei tee mõistagi midagi, sest nad arvavad, et tema õpilased lihtsalt mängivad ja kõik.
Vaatasin äkki taevast ning nägin ehmatusega, et päike hakkab pikkamisi looja tõmbuma. Jätsin kiirelt Gerly'ga hüvasti ning ruttasin koju. Koju jõudes tegin kodutööd kiirelt ära, sõin kiire õhtusöögi ning valmistusin magamaminekuks, sest oli hilja. Käisin pesemas ning tõmbasid pidžaama selga.
Kuulsin kuidas ema ja õde alt hüüdsid: ,,Head ööd, Edith!"
Siis kõlas isa hüüe kõrvaltoast: ,,Kasi voodisse, lambapea!"
Vastasin ainult emale ja õele ning jätsin isale vastamatta, sest mis mul talle ikka öelda on? Heitsin voodisse pikali ning uinusin silmapilk. Järgneb...

Märksõnad: teine  park  õpetajad 

Kommentaarid (1)

SnowWitheGirl (25.01.2011 14:24)
Ma võib-olla ei jätka.

Profiil

-Beanbiten-

Sissekandeid: 10
Punkte: 22012
Kollikood: 469980
Viimati:
 

Viimati luges