Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail

Päevikud

KASS HAKKAB JÕULUVANAKS

postitas: svea1 - 10.08.2009, , loetud: 902x

Sel aastal oli kassil kindel plaan hakata jõuluvanaks.
Juba sügisel asus ta tegema ettevalmistusi. Ta näppas kapist valge lõngakera ja heegeldas sellest endale habeme. Ema punane villasokk sobis suurepäraselt jõuluvana mantliks, tuli ainult pea ja käte jaoks augud sisse lõigata. Joosepi kindast sai jällegi imeilusa tutimütsi. Ja saapaid kassil vaja ei läinudki, sest mantel oli nii pikk, et küüned ei paistnud välja.
Kingitustega oli natuke nuputamist, sest kass ei teadnud, mida jõuluvana tavaliselt inimestele kingib. Aga ta andis oma parima ja kott sai pakke täis.
Jõululaupäevaks oli kõik valmis. Kui õues pimedaks läks, pani kass mantli selga, sidus habeme ette ja sikutas kingikoti õlale. Siis läks ta ukse taha ja koputas.
„Jaa, palun! Sisse!” kostis vastuseks.
Kass marssis tuppa. Kuusepuul põlesid küünlad ja laud oli täis piparkooke ning mandariine. Isa, ema ja Joosep istusid diivanil ja põrnitsesid jahmunult külalist. Nii pisikest jõuluvana polnud nad veel mitte kunagi näinud.

Kass ei hoolinud pererahva üllatusest, kargas toolile ja hüüdis:
„Tulin kaugelt põhjamaalt, põhjapõdrad saani ees! Kas siin peres häid lapsi ka on?”
Joosep noogutas ettevaatlikult pead.
„Tore!” kiitis kass. “Kohe hakkame kinke jagama!”
Ta võttis kotist esimese paki.
„See on isale!”
Isa tõusis püsti, luges salmi ja sai kingituse kätte. Ta harutas selle kiiresti lahti.
„Mis asi see on?” küsis ta imestunult.
„See on puhas liiv,” seletas kass. “Sinna peale saab pissida.”
Isa oli väga juhmi näoga, aga tänas siiski viisakalt. Kass koukis kotist teise paki.
„Nüüd on ema kord jõuluvanale salmi öelda!” teatas ta.
Ema astus lähemale ja laulis jõululaulu. Kass võngutas mantli all saba.
„Tubli tüdruk!” lausus ta. “Ole lahke, see kink on sulle!

Ema tegi paki lahti. Selle sees oli surnud hiir. Ema hakkas karjuma ja põgenes kööki. Koer, kes oli sinna kinni pandud, et ta jõuluvana peale haukuma ei hakkaks, pääses lahti, tormas elutuppa ja kargas kassile kallale.
„Ma olen jõuluvana!” karjus kass, aga koer ei kuulanud. Kass hüppas kuuse otsa ning põgenes õhuakna kaudu aeda.
„Aga mina ei saanudki kinki!” kisendas Joosep. “Appi! Jõuluvana, tule tagasi!”
Õnneks koputati just sel hetkel jälle uksele ja saabus päris jõuluvana ehtsa kingikotiga. Nii et kokkuvõttes laabus kõik päris kenasti.
Aga kass lõõtsutas samal ajal aias, raagus tikripõõsa all. Vares keksis lähemale ja silmitses kartlikult punase mantliga looma.
„Mis sa jõllitad?” küsis kass. “Tere tuleb öelda!”
„Tere, hernehirmutis!” ütles vares.
„Ma ei ole hernehirmutis, ma olen jõuluvana!”
turtsus kass. “Kas sa pole enne jõuluvana näinud?”
„Ei ole,“ tunnistas vares häbelikult.
Kassil hakkas rumalast linnust kahju.
„Jõuluvana toob headele lastele kinke,” ütles ta.
“Näed, siin on sinu pakk. Palun!”
Ja ta ulatas varesele Joosepi jaoks mõeldud kingi.
Vares nokkis paberi puruks. Paki sees oli heeringapea. Varesel tuli suurest rõõmust pisar silma.
„Suur tänu, jõuluvana!” tänas ta. „Mul oligi kõht tühi!”
„Võta heaks,” vastas kass. „Häid jõule!”
Talle tundus nüüd, et jõuluvana olla on siiski päris tore.

Märksõnad: kass  jouluvana  kingikott 

Kommentaarid (0)

Profiil

BestDeddyBear

Sissekandeid: 5
Punkte: 3521
Kollikood: 346071
Viimati:
 

Tema märksõnad

Viimati luges