Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail

Päevikud

Living like in a dream #18

postitas: StarLover - 14.06.2009, , loetud: 992x

Eelmises o_O : "Sa ei tea kuidas ma sind igatsesin." ütles ta mulle ja vajutas mu huultele pika musi. Lõpuks võtsin ka mina temalt ümbert kinni."Mina sind ka." sosistasin talle kõrva.

Selle peale ta naeratas."Kui sa mulle veel nii teed,siis ma vist suren." ütles iroonitsedes."Ei tee." ütles ta naerdes ja lähemale tõmmates."Jäämegi nüüd siia?" küsis ta minult. "Jaa,soe on." ütlesin naerdes.Ta vaatas mulle silma ja ütles :"Imelised silmad,pole varem selliseid näinud." ning naeratas.Naeratasin ja ütlesin : "Ma olen terve elu omale tahtnud selliseid silmi nagu sinul,need on imekenad lihtsalt." sõnasin,mille peale ma pika suudluse sain."Mul on nii hea meel et see läbi on." sõnasin maha vaadates."Minul ka." ütles Nick naerdes.Ohkasin."Mis on?"küsis Nick. "Lihtsalt,et te lähete varsti minema,ja see teeb kurvaks." ütlesin vaikselt aknast välja vaadates."Ma arvan,et me tuleme jõuludeks Eestisse." ütles Nick. "Need on veel kaugel.." ütlesin ohates. "See aeg läheb ruttu." ütles Nick ja jätkas : "Sul on ju kool ja sellegagi palju tegemist." ja lõpetas aknast välja vahtimise.Selle lause peale hüppasin ma kaisust välja ja hüüdsin : "Kool!" ja jooksin ülesse."Mis juhtus?" küsis Nick aru saamata mis ma teen. "Kooli asjad juu." hüüdsin ülevalt. "Ahah," ütles Nick venitades."Tuled ka,või ma lähen üksi?" küsisin riideid vahetades."Ma tulen ka." sain vastuseks. Sain valmis,liikusime teineteise kaisus poe poole. "Wow, Kevin, sa ei suuda seda uskuda,tule vaata!" kisas Joe kes oli aknast meid näinud. "Mis?" küsis Kevin ja jooksis akna juurde. Jõudis akna juurde ja hakkas Joe'ga naerma. "Lõpuks ometi." ütles Joe ja ronis akna pealt ära.Me jalutasime Nickiga lõunakasse."Nii,kust me alustame?" küsis Nick minult.Kattis mu silmad kinni,keerutas mind korra ja käskis lambist mingi poe poole näidata."Maksimarket,wow,hea valik" ütlesin ja hakkasin Nickiga naerma.Ostsime igasuguseid asju pliiatsitest lõpetades koolikotiga.Läksime siis maksma.Maksime ära ja liikusime minu poole,viskasime asjad mulle voodisse."Vähemalt sellega on ühelpool." ütlesin ma käed puusa pannes ja kergendusest ohates."Ohoh,6 tundi shopata on lahe." ütles Nick naljatledes."Minu jalad on läbi ja kell ei ole ka enam vähe." ütlesin voodile istudes."Ainult 19.00 ju no mõned minutid ka peale." ütles Nick ja istus minu kõrvale."Lähed koju või jääd siia?" küsisin ma siis talle otsa vaadates. "Jään siia." andis ta napisõnalise vastuse."Lähme sööma." tegin ettepaneku,võtsin Nickil käest kinni ja läksime kööki.Tegime seal süüa,sõime ja vaatasime siis telekat.Mingi komöödia oli,ei mäleta nime.Naerda sai kõvasti.Lõpuks oli kell juba 22.00 ringis.Olime väsinud.Läksime magama.Hommikul ärgates oli Nick kadunud.Otsisin teda mööda maja.Ma ei leidnud mitte midagi peale ühe kirjakese mu läptopi peal.Seal oli : "Keidy,mul on väga kahju,aga me pidime Kevini ja Joe'ga lahkuma täna varahommikul.Meile tuli üks väga ootamatu kõne.Me olime sunnitud minema.Mul on nii kahju.Ära kurvasta.Me näeme veel.Ma ei tahtnud sind äratada.Sa magasid sügavalt.Ma ei raatsinud äratada.Ma kindlasti helistan sulle ja räägime ka AIM'is .
Armastan sind,
Nick."
lugesin kirja läbi . Mul hakkasid pisarad mööda põske voolama."Miks just nüüd kui kõik nii hästi läks?" küsisin endalt. Vaatasin poiste maja.See seisis tühjana.Läksin sinna,kuna kirja juurde oli jäetud ka selle maja võti.Ma arvasin et sellega proovisid nad vihjata,et ma seal korda hoiaks.Poisid olid imelikul kombel enda asju sinna jätnud.Voodid olid kõigil kolmel sassis,mis oli Nicki suhtes ebatavaline.Koristasin seal veidi,ega seal palju küll teha ei olnud.Suve lõpuni oli veel aega.Kerli ei vastanud oma telefonile."Küllap nutab Joe'd taga." mõtlesin omaette.Hakkasin koju tagasi minema.Panin kõik aknad poiste majal kindlalt kinni.Keerasin ukse lukku,aia samuti ja kõndisin koju.Vaatasin veel korra taha ohkasin ja astusin oma maja uksest sisse.Rahustasin end sellega,et ta tuleb jõuludeks tagasi.Kõik järgnevad päevad olid nii igavad.Ma olin nii harjunud,et igahommik rammivad poisid mu maja uksest sisse,kuid nüüd nad ei teinud seda enam.Ema ja isa tulid ka 30.august koju.Läksin Kerliga kooliõpikutele ja töövihikutele järgi.Kerli oli tõsiselt masendunud."Ära mase,nad tulevad ju jõuludeks tagasi." proovisin Kerlit lohutada. "Tulevad?" küsis Kerli üllatunult ."Jaa,Joe ei rääkinud sulle?" küsisin Kerlilt. Vastuseks sain pea raputuse. "Nick lubas mulle,et nad on jõuludeks tagasi." Kerli muutus kohe rõõmsamaks. Mase oli kadunud.Järsku helises telefon.Väga võõras number oli.Välismaa number. "Ou mingi väga võõras number helistab ja see pole kindlalt Eesti oma." ütlesin Kerlile. "Võta vastu." ütles Kerli. "Hallo?" küsisin "Keidy," ütles tuttav hääl. "Kerli,see on Nick." ütlesin rõõmust nutma hakates. "Nick." ütlesin ennast maha rahustades. "Ahh issand,ma igatsen sind nii väga." ütles Nick. "Mina sind ka,palju rohkem kui sa arvatagi oskad.Ma arvasin et sa ei helistagi." ütles rõõmust nuttes."Haha, nii kergelt sa veel minust lahti ei saa," ütles ta naerdes. "Pole lootnudki." ütlesin naerdes. "Kuidas sul läheb ? Mul on nii kahju,et ma nii ära jooksin." vabandas Nick. "Hetkel on kõik korras,kui välja arvata see,et on raske ümber harjuda,et te mu majja enam hommikuti sisse ei rammi." ütlesin naerdes. "Ja endal?" küsisin. "Kiire on,praegu tekkis üks väike tühik plaani sisse,ma kasutan seda siis hetkel,et sinuga rääkida." vastas Nick. "Aww, nii armas." sõnasin,mille peale Nick naeris. "Kas Kerli on seal?" küsis ta siis. "Ja , Joe ja Kevin seal?" küsisin. "Joe on , Kevin on ka kuskil,Kerli Joe'ga tahab rääkida?" küsis ta ."Imelik küsimus,muidugi tahab,anname telefonid neile?" küsisin siis. "No,okei." ütles ta siis ja kutsus Joe. "Võta,Joe tahab rääkida." ulatasin Kerlile telefonile. Ta silmad särasid. Nad rääkisid pika jutu maha,ja siis saime meie Nickiga rääkida jälle."Noh,ma pean nüüd kahjuks minema." ütles ta mulle. "No tsau," ütlesin . "Jään jõulusid ootama." ütles ta mulle. "Mina ka." ja siis kostus telefonist ühtlane piip-piip-piip. "Ma tunnen end triljon korda paremini." ütles Kerli naerdes. "Sama siin." ütlesin naerdes ja liikusime kooli poole.Lõpuks hakkas kool.Istusime Kerliga igas tunnis koos.Me tegime kõikke koos.Jäime koos hiljaks,läksime koos kooli,tegime koos teineteise pealt maha,ütlesime koos teineteisele kontrolltöö ajal vastuseid ette,läksime koos koju,tõstsime koos tunnis kätt,uinusime koos tunnis,rääkisime koos tagumistega juttu,laulsime koos,tantsisime koos,käisime trennis koos ja palju muid asju.Meil ei olnud igav ja AIM'is rääkisime õhtuti Nicki,Joe ja Keviniga.Talv lähenes igapäevaga. Jõulud lähenesid igapäevaga.Jõulupeod ja kõik muud lähenesid.Kõik lähenes nii kähku,et see ajas kõik sassi.Ja juba olidki jõulud nädala kaugusel.Meil oli täna aktus ja jõulupidu.Kerli lubas ööseks minu poole tulla.Käisime pärast kooli Kerli poolt läbi,võtsime tema asjad ja kobisime minu juurde.Tegime end korda ja hakkasime selle lumetormiga siis koolipoole minema.Kingitused lendasid peaaegu käest.Mina tegin Kerlile ja Kerli mulle kingituse. Kooli jõudes ohkasime kergendusest.Tegime oma blablabla ära seal laval ja läksime klassiga klassi.Sealt said kõik oma asjad kätte. Kerli kinkis mulle kaelakee,mille peale oli graveeritud : Keidy+Kerli=parimad sõbrad."Nii armas." ütlesin talle ja kallistasin teda. Kerlile ma kinkisin kaevõru,täpselt sama tekstiga mis oli minu kaelakeel."Appi kui kenaa!" hüüdis ta ja kallistas.Ma aitasin selle talle ümber käe. Pidu sai läbi,läksime siis selles suure tormiga koju.Koju jõudes,märkasime Kerliga võõraid autosid maja ees,mis ei kuulunud kindlalt meile. Kiirendasime sammu,sees lendasid liblikad.Astusime maja uksest sisse ma kisasin : "Me oleme tagasi!" Kuulsime jooksu,mis kostis elutoast tulevat.

Märksõnad: jõulud  kerli  kevin  nick  keidy  joe  kooli algus  järjejutt 

Kommentaarid (0)

Profiil

StarLover

Sissekandeid: 26
Punkte: 1948
Kollikood: 343980
Viimati:
 

Arhiiv

Viimati luges