Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail

Päevikud

Living like in a dream #15

postitas: StarLover - 13.06.2009, , loetud: 720x

Eelmises O.o : "Laseme selle plika kinni võtta." ütles ema ja kõndis telefoni poole.

"Ei! Ema, ära tee !" kisasin üle toa, kõik vaatasid mind imelikult."Miks?" küsis ema ümber pöörates. "Lihtsalt,jäta see sinna paika." ütlesin maha vaadates. "Aga.." proovis ema öelda aga ma segasin vahele :"Ei mingeid agasid, sa ei tee seda." ütlesin veidi pahaselt. "Hea küll." läks ema kööki. Kõik vahtisid mind :"No mis on ?" küsisin ärritunult. "Miks sa ei taha,et see tüdruk kinni võetaks?" küsis Joe. "Asi ei ole selles,ma lihtsalt ei taha,et temapärast mingi jamatakse,ta ei vääri seda,las olla tähelepanuta, ärritubki rohkem,ta mingi raudselt ootab,et politsei teda otsima saaks hakata ja et ta saaks põhjuse meid Kerliga šantaseerida." panin oma arust tarka. "Hea küll..." ütles isa . "Lähme üles," ütlesin Kerlile ja poistele. Kuna me ei saanud Kerliga kõndida saime sületransporti. Läksime siis ülesse ja rääkisime juttu, mida saaks/võiks homme teha, sest loodetavasti saame me Kerliga jalad alla.Istusime mu voodile ja rääkisime juttu.Rääkisime headest ja halbadest aegadest. Aga just headest, suve lõpp oli lähedal, ma tundsin et midagi on tegemata, aga ma ei tea mis."Kerlii!" ütlesin siis. "Keeiiidyy!" hüüdis Kerli vastu . "Millal me viimati kitarri mängisimee?" küsisin temalt hämmastunud näoga. "Värskas päev enne minu Tartu kolimist kell 19.34 õhtul." ütles ta täpse aja. "Pff,sa mäletad?" küsisin temalt lolli näoga. "Jah, sa ei mäleta?" sellele ma ei vastanud vaid urgitsesin kuidagi kitarri voodi alt välja ja esitasin soovi esitada lugu , mille me koos Kerliga kirjutasime Laulu nimi oli Will You Notice ?
Will you notice.


Saw you
in the morning
in that hotel .
Ur eyes blinded me
Ur smile got me out of my mind.
U walked in that lounge room .
And i First saw you
I knew right away
ur the one .

Will you notice,
when I'm gone ?
Will you notice,
how much i try ?
Will you notice
how much i've fell love
with you?
Will you notice,
will you notice,
me ?

If your not in room,
i'm looking for you.
When i loose you
I'm feeling lost.
U've stole my heart
I hope o've yours aswell.

U left me on that hotel.
Now i'm feeling totally lost.
Thinkin' of that are you thinkin' about me?
I'm so stuck in yesterday
U left me,
U took my heart with you.
but will you notice ?
will u notice ?

Will you notice,
when I'm gone ?
Will you notice,
how much i try ?
Will you notice
how much i've fell love
with you?
Will you notice,
will you notice,
me ?

Let's end these games.
I bet u noticed.

Will you notice ?
I know u do,


let me know,

Let me knoww...


lõpetasime Kerliga laulmise. Poisid vaatasid kahtlaselt mingi pool minutit ja siis plaksutasid . "Teeks koos loo ?" küsis Kevin . Vaatasime Kerliga teda suurte silmadega.Ja siis noogutasime. "Läheks kuskile?" küsis Kerli ja hakkas voodilt tõusma ja siis kukkus. Ta oli nii õhinas ja õnnes et ta unustas et ta ei saa kõndida . Vähemalt mitte enne homset. Ema astus lambist uksest sisse ja tõi meile külmad rätikud ümber jalgade. "See peaks aitama." ütles ema,naeratas ja kõndis minema."Aaahah.." ütlesin imeliku näoga ja toppisin kitarri kotti tagasi ja lükkasin voodi alla . Läksime rõdule. Nautisime loodust. Olime rõdul õhtuni, naersime ja niisama nautisime teineteise seltsi. Meie kamp oli segane. Õhtul läksid poisid koju. Meie kobisime Kerliga magama. Hommikul ärkasime uksekella peale, emal oli õigus, need külmad rätikud tõesti aitasid,valu nagu polekski olnud. Ma jooksin uksekella peale. Ja nagu tavaliselt, vaatasid sealt kolm ülinunnut nägu otsa : Kevin,Nick ja Joe. Lasin nad sisse, jooksin ülesse ja äratasin Kerli. "Äratuus unimüts päiksepüks.Poisid on siin."ütlesin Kerlile ja ta oli koheselt ärkvel."Ma teen end korda." ütles Kerli. "Pohh see, pole mingi korda vaja end teha koguaeg." ütlesin talle. "No , tavai siis ." sõnas ta veel ja juba ma tirisin ta toast välja. Läksime siis oma häpifeissidega alla ja siis märkasime, et me oleme ainult öösärgis. "Uuupsss." ütlesime ja jooksime ülesse,kuulsime veel poiste naeru. Toppisime seelikud selga topid ka ja jooksime alla."Ok, mis teeme ?" küsisin siis igasuguseid igavuse nägusi tehes. "Lähme võtame bensukast jooki?" küsis Kerli. Bensukas oli kõige lähem "pood" mis oli siinkandis. Poisid jäid välja meie jooksime Kerliga sisse.Ma nägin väljas poiste juurde kõndimas seda Mari,kelle juurest olime paar päeva tagasi põgenenud . "Kerlii..." ütlesin hirmunud häälega."Mis?" küsis ta . "Vaata." ütlesin sosistades. Kerli ehmatas tõsiselt. "Jookseme välja." ütles Kerli . "Jumal teab,mis ta poistega teha võib." jätkas ta. Astusime siis bensukast välja. "Rahuneme,teda on üks,meid on kaks." ütles Kerli mulle. "Ma proovin,mu käed värisevad." ütlesin ja nägin Kerli käsi mis samuti värisesid. Mari liikus aina lähemale, meile on vihaseid pilke saates,võtsin julguse kokku,kõhus keeras, kõndisin Mari poole, poisid lihtsalt vahtisid meid ."Ja sina tahad?" küsisin ülbelt, "Nicki." ütles ta mulle ja astus minust mööda,kõndis Nicki poole ja suudles teda.See suudlus oli südantpurustavalt pikk -10 sekundit. Ja mind hämmastas et Nick isegi ei lükanud teda eemale.Ma raevusin ja kisasin :"Kerli," pigistasin ta kätt ja lisasin : "Näitame sellele plikale,kes siin Nicki suudleb." lõpetasin oma lause ja tirisin Kerli kaasa.Mari vahtis Nicki naeratusega, Nick ei osanud midagi teha. Ma tõmbasin tüdrukut juustest, tõmbasin ta pikali,lõin teda mitu korda näkku,tirisin juustest ja klobisin teda kõigest jõust. Kuni ta palus : "Jäta!Palun jäta!Ma teen ükskõik mida,ainult et jäta." lõpetasin klobimise.Ja karjusin talle : "Kao mu elust!Kao Eestist!Kao!Et ma sind enam kunagi ei näeks!" Ja ronisin ta otsast ära tüdruk tõusis vaatas hirmuga mind ja kõndis minema. Ta nägu oli katki kriibitud,lõualuu puruks,suu paistes,silm sinine.Nick jooksis mind kallistama,tõmbasin end tema haardest lahti ja kisasin nuttes : "Ära puudu mind! Ma ei taha sind ka enam näha. Sa petad mind, mu silmade all! Kuidas sa saad?!?!." Kevin,Nick ja Joe jäid vaatama mind pikkade nägudega."Keidy.." ütles ta veel ."Ei,ära mu nime enam kunagi ütle." ütlesin talle pisarsilmi. Ja kõndisin minema vaatasin veel korra taha ja ütlesin : "Mina poleks sulle nii teinud." ja jooksin koju.Nad jäid vaatama sinna lihtsalt . Kerli jooksis mulle järgi. Temaga ma rääkisin,tema ei teinud midagi. Läksime ülesse minu tuppa."Mida ma nüüd teen?" küsisin Kerlilt. "Kõik saab korda." ütles ta mulle mind kallistades. Hakkasin nutma.Nick julges veel tulla minu juurde ülesse tuppa. Ema oli ta sisse lasknud. "Keidy...räägime..." ütles ta mulle. "Ei,ma ei taha rääkida,mine palun ära." ütlesin maha vaadates. Ta hakkas veel midagi ütlema aga ma segasin vahele :"Mine ära." ütlesin hambad ristis. "Ma lähen alla..." ütles Kerli ja lahkus. "Pärast seda, sa veel julged siia tulla?" küsisin vihaselt. Ta lihtsalt oli vait ja istus minu kõrvale. Ma lahkusin voodist akna juurde . "Ükskõik kuhu,ainult mitte tema kõrvale." mõtlesin omaette. "See tüdruk...miks sa teda nii hingega klobisid?" küsis ta minult . "Kas nimi Mari ütleb sulle midagi?" pöörasin ümber ja vaatasin ülimalt vihaselt otsa. "Tema...oli..Mari?" küsis ta venitades. "Jaa, ja nüüd mine ära." ütlesin talle uuesti."Ei," ütles ta mulle."Mis ei ?" küsisin jälle raevunud tunne sees. "No,kui sina ei lahku,lahkun mina." ütlesin talle. "Kuhu?" küsis ta naeratades. "Kuhugi , kus sind ei ole." ütlesin ja hakkasin riietuma."Okei, ma lähen." ütles ta alistunult. "Jumal tänatud." mõtlesin omaette. "Tsau," ütles ta mulle ja lahkus. Nick liikus kurvana oma kodu poole ja mõtles : "No mida ma nüüd tegin ? Miks see alati minuga juhtub ? Nagu mingi needus oleks peal.Aga ma ei jäta enne,kuni Keidy taas minu juures on. Ma ei kavatsegi teda lahti lasta. Vähemalt ma tean,miks ta oli nii raevukas selle tüdruku vastu. Miks ma küll midagi ei teinud kui ta mind suudles ? Ma oleks ju saanud ta eemale tõugata,vabalt. Aga miks ma seda ei teinud. Ma annaks kõik,et saaksin selle tagasi võtta," ja juba ta astuski toa uksest sisse,võttis kossid jalast ja läks oma tuppa. "Kuidas läks?" küsis Joe Nickilt. "Ei kuidagi,aga vähemalt sain ma teada,kes see teine tüdruk oli ja miks Keidy teda nii südamest peksis." ütles Nick arvuti ekraani vaadates. "Miks siis?" küsis Joe. "Mari." ütles Nick napisõnaliselt. Joel jäi karp lahti. "Ma pole mitte kedagi enne nii taplemas näinud kui Keidy." jätkas Joe. "Jah, tüdruk,kes seisab enda eest...ja mina kaotasin ta." ütles Nick kurvalt maha vaadates, "Kui mina kaotaks Kerli, teeks ma ükskõik mida,et ta tagasi saada,ajaks armukadedaks,rööviks ta,saadaks palju smse,suudleks vastu tahtmist...tunded ei kao nii kergelt Nicky." " heietas Joe."Ja.." jättis Nick oma lause pooleli ja vaatas kavala muigega . "Mida?" küsis Joe.

Märksõnad: kerli  mari  kevin  nick  keidy  joe  lahku minek  järjejutt 

Kommentaarid (0)

Profiil

StarLover

Sissekandeid: 26
Punkte: 1948
Kollikood: 343980
Viimati:
 

Arhiiv

Viimati luges