Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail

Päevikud

JENIFER#4

postitas: dangerous1 - 26.05.2009, , loetud: 588x

Eelmises osas:

Jake :” tead Jen ma pean sulle midagi tunnistama , emm.. ega ma ainult selle pärast siia ei jäänud et sulle toeks olla .Ma ….....


JENIFER#4

...tean kes Alexi ja Jessi tappis. Ja ma tean ka seda et mõrvar teab , et mina tean.”

Jen : “KES? Kes seda tegi?”


Jake : “Rahu, rahu , ma ei sa sulle öelda, sest siis sa teaksid ja ,mõrvar ajaks sind ka taga.”


Jen:”su jutus on iva.”


Jake : “Ma ei laseks selles iial juhtuda...”


Kas tõesti on inimene kes minust hoolib ,peale tüdrukute.....

Jake võttis Jenil käest kinni ja vaatas talle silma..


“Nüüd sa siis tead...”

Jen: “mhm”


Jeni huuled liikusid Jake omade poole , kui järsku keegi koputas.

Jen krahmas enda käed Jake pihust ja tormas ukse poole.

Kui ta ukse avas seisis seal ta ema Merle.


Jen :” tsau ma ei teadnud et sa kodus ei ole , arvasin et sa magasid..”


Merle:” vabandust et ma sulle kirja ei jätnud ja ma unustasin võtmed koju , selle pärast koputasin .

Kuule Jen oled sa päri et ma lähen nädalaks Marokosse ma sain seal nädalase tööotsa. Ma jätan sulle raha jne.”


Jen :” Ikka miks mitte aga kuna isa tuleb koju ?”


Merle:” Ma tahtsin ka sellest rääkida. Emm... ta ei tulegi .

Täna sain lahutuspaberid kätte. Kirjutasin alla...aga sa võid tal külas käia ja ja aja ja ahh . See on lihtsalt läbi noh.”


Jen :” Ma lähen oma tuppa!”


jen jooksis trepist ülesse ja oma tuppa ,Lukustas ukse ning läks voodisse. Nuttis. Varsti jäi magama..

Ta oli palju üleelanud.


Ta ärkas sabina peale mis kostis akna tagant. Vihma oli sadama hakanud. Ta vaatas kella. See näitas

21 00. Ta ajas ennast püsti ja läks alla. Seal istusid Merle ja Jake ja Karl.


Jen :” you!”


Jake ja Karl:”youks.”


Karl :”kle viitsid laure juurde pinnale? See on täna , Alexi ja Jessi mälestuseks.”


Jen :” vb ega ma täpselt ei tea . Kas ma võin minna , ema?”


Merle:” kuna täna on sul n ii kurb päev olnud nii et mine.”


Jen:” tänx ,mom! Kuna me lähme?


Küsis ta vaadates samal ajal Jake.


Karl:” kohe!”


kui nad kohale jõudsid oli läbu juba täies hoos . Kohe visati Jenile siider kätte.

Rahvast os li palju ,väga. Igale poole kuhu vaadata nägi inimesi üksteise vastu sest rahvast oli tõesti kohe nii palju .


Jen otsis Laure üles ja kallistas teda. Laure tiris Jeni rõdule.


Laure:” Jake rääkis mis teie vahel toimub . Loodan et sul läheb seekord paremini.”


Jen: “ isegi mina ei tea mis toimub meie vahel kust siis tema veel?”


Laure:” usu mind , midagi juu peab olema.


Jen keeras selja ja mõtles:


Eelmine kord sain ma haiget ,prooviks veel. Kuid ma armastan veel Miksi .

Lasen lihtsat vabaks küll kõik laheneb.. Ma räägin Jakeiga.


Jen:” Olgu ma proovin.”


Laure tuju läks silmnähtavalt paremaks.

Nad liikusid koos tagasi majja .

Keegi haaras Jenil käest ja tiris ta üles korrusele.See oli Jake.

Järsult nad peatusid. Jake võttis Jenil ümbert kinni ja suudles teda.

Jeni meelest oli se suudlus parim maailmas mis ta oli saanud.


Järgnevalt käis pauk ja kõik hakkasid karjuma ja otsima kes maha lasti . Jen sattus segadusse ja otsis Jake kes lasi kohe pärast pauku jalga sealt tema juurest. Ta põgenes mõrvari eest.

Jen vaatas selja taha ja seal oli laip. See oli ...

Märksõnad: järjekas 

Kommentaarid (0)

Profiil

dangerous1

Sissekandeid: 22
Punkte: 5474
Kollikood: 280020
Viimati:
 

Viimati luges