Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail

Päevikud

õhtu

postitas: pantriplika - 28.02.2009, , loetud: 709x

Sel kurval õhtul pargis
ma üksi istusin,
pidin olema küll koolis
kuid ikka istusin ma siin.

Ma tundsin ennast üksikuna,
sest sind ju polnud siis.
Lootust kaotama pean juba?
Küsin sinu hingelt ma.

Aru ma sain hetega
et üksi ma ei ole,
sest olin ma ta hingega
too nähtamatu kurjus.

Ta piinand aastaid aastaid mind
et teada saada tõde,
et saada kätte heade hing
ja võita terve ilm!

Ta soovib teha ilmast kurjust,
et ennast säilitada.
on väikseks jäänud tema ise,
kuid võimu lõpmata!

On aega läind et koguda
ta ennast jõuaks siis,
on lihtne praegu piinata
mu hinge kurjusel.

Ma tihti närvitsen ja karjun,
on jälle kurjus siin!
Ta näpistab ja harjub
mu hingega nüüd ära!

Ma koolis hetkel küll ei käi,
sest sa mind nii kohtled seal
kuid unustada sin ma ei saa
sest ikka kuulud mulle.

Märksõnad: luuletus  kurbus  armastus  kurjus 

Kommentaarid (4)

margitta (18.03.2009 10:46)
Kas ise kirjutasid ?
Muidu lahe.
pantriplika (23.03.2009 20:06)
mina jah !
meeldib wää??
saiku1 (16.03.2010 20:36)
Lahe

Profiil

FreakOfTouch

Sissekandeid: 6
Punkte: 2046
Kollikood: 386149
Viimati:
 

Arhiiv

Tema märksõnad

Viimati luges