Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail

Päevikud

Andestamatud sõbrad

postitas: saksakoll - 06.07.2008, , loetud: 769x

Nojah, eks ole ju raske leida sõpru, kes oleksid sinuga igas asjas ühel meelel, eks ole ju?
Nojah, minul on see lausa surmraske isegi enda maja lastega läbi saada, kuigi viieselt olime küll head sõbrad. Aga räägin ka täpsemalt ja see kogu lugu tänasest oli siis nii:

Mängisime sõpradega ukakat (kes ei tea, siis see on selline peitusemäng) ja oli minu kord lugeda. Muidu olin ma ikka väga koba!
Ma hakkasin lugema, aga nemad polnud valmis, kuid polnud minu mure - ma juba ennem olin ühe korra lugemist alustanud ja nad oleksid seda hoiatusena võtma! Ma lugesin, kuulsin väga selgelt, kuidas tüdrukud maja taha ja kaks poissi maja ette jooksid, kolmandast poisist ei teadnud.
Siis hakkasin otsima. Esiteks vaatasin üle tee lasteaia aia ääres seisvate puude poole, sest olin kindel, et poisid läksid sinna. Nägin puu all kellegi jalgu ja siis jalad kadusid üles. Ma kõndisin natuke majanurgas ringi ja läksin siis jälle puid vaatama. Nägin okste vahel olevast august Jüri punast pluusi ja Ervini must-valge kirjut pluusi.
"Jüri kinni! Ervin kinni!" ütlesin ma käega vastu seina lüües, kui olin lugemispaika läinud. Läksin heitsin pilgu maja taha, kuid poisid ei tulnud välja ja ma hüüdsin neile, et nad välja tuleks ja et nad on kinni.
"!#?#! kust sa mind nägid? Ma just ronisin lasteaia aiast üle, sa ei saanud mind näha!" ütles Jüri puu otsast alla hüpates. Ma hakkasin maja taha minema. Kui ma olin tee peal teisi otsimas, jooksis Ervin välja ja ma ütlesin, et ta on kinni, aga ka tema ütles, et ma ei saanud teda näha ja tema on lahti. Ma kuulsin auto tagant Merilini häält ja läksin lähemale. Siis nägin ma, et autokatuselt paistab üks kollane juuksepahvakas ja ma teadsin, et see on Merilin, kuna Marial olid heledamad juuksed.
Ka tema tuli välja ja ütles, et ma ei saanud teda näha. Siis ma kõndisin auto taha, kuna Merilin oli küsinud: "Kus ta on?" ja Maria oli temaga pidanud kaasa minema. Maria sai ennast lahti, aga kui Merilin rääkis talle, et tema on kinni, ütles Maria, et auto alt ei tohi vaadata, kuigi mina polnudki vaadanud.
Siis kõndisin veel tükk aega ringi ja lõpuks nägin puu otsas Ardi siniseid pükse ja lähemale minnes nägin ka ta keha...
Ma jooksin ja lõin Ardi kinni, kuigi ta isegi ei üritanud ennast lahti saada. Ja siis hakkasid Jüri, Ervin, Merilin ja Maria rääkima, et ma vaatasin auto alt ja et ma ei saanud näha Jürit ning Ervinit...
Ma ütlesin, et toogu nad mulle siis puude otsast üks punase pluusega ja üks musta-valge pluusega poiss, sest mina nägin neid särke.
Aga nemad ütlevad ikka, et ma teen sohki! Kui kobal inimesel ükskord veab, siis teeb ta alati midagi valesti või? Ma marssisin tuppa ja mulle ei tulnud andestamine pähegi - liiga palju kordi olen ma Mariale ja Merilinile andestanud ning viimne kord oli olnud üleeile!
Järgmine kord, kui mulle ukse taha tuöevad, peavad kirjutama pika andestuskirja, et ma neile andeks annaksin, sest mingi kord peab ju ikka olema!

Väljend !#?#! tähendab roppu sõna ja Jüri ning Ervin ropendavad üsna tihti.
Nimesid on muudetud!

Märksõnad: Sõbrad  peitus 

Kommentaarid (2)

DigiDeutsch (14.06.2009 18:49)
HaHaHaa
Nad sinust mitu aastat vanemad
Ja osad poisid on juba ära ka kolinud

Profiil

DigiDeutsch

Sissekandeid: 31
Punkte: 7132
Kollikood: 296009
Viimati:
 

Viimati luges