Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail

Päevikud

kulda

postitas: masik - 29.02.2008, , loetud: 514x

Keemiline element kuld (Aurum, Au), kristallstruktuur – tahkkeskendatud kuubiline võre.


Omadused



Kollane, pehme (kõvadus 2,5), raske (tihedus 19 300 kg/m3) metall. Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C). Hea elektrijuht (eritakistus 2,2·10-8 Wm). Keemiliselt inertne – viimane väide aga lakkab olemast õige, kui tegemist on väga väikeste kullaosakestega. Nn. nanokuld on näiteks väga efektiivne vingugaasi (toatemperatuurse) osüdatsiooni katalüsaator (vt. ka E76.2).


Saamine



Kulda leitakse looduses ehedana, nt. mineraal kvartsi pragudes (“kullasooned”), terakestena kulda sisaldunud kivimitest tekkinud liivas (kullaliiv). Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897-1898 Klondikes Alaskal).


Rakendused



Kuld on tuntud ja kasutusel juba väga vanadest aegadest, sh müntide valmistamiseks – kuld on paljude maade rahandussüsteemide aluseks. Dekoratiivsed rakendused - kuldehted. Hambaproteesid. Klaasi toonimiseks (E76.2). Infrapunakiirguse peeglite kattena (E76.3) optilistes instrumentides (sh. kosmoseaparaatides), satelliitide kaitseks päikese soojuskiirguse eest (kullatud mylar-(plast-)kile). Soojuskiirgust peegeldavate aknaklaaside kattekihina. Elektroonikas kontaktide katteks. Elektronmikroskoopias kaetakse uuritavad objektid elektrijuhtivuse tagamiseks õhukese kullakilega.


Näidised



E76.1. Vene 10-rublane kuldmünt (1899. a.). Kulla proov 900, st sisaldab 90% puhast kulda. Mündi esiküljel on kujutatud tsaar Nikolai II.















E76.2. Rubiinklaas. 3 mm paksune rubiinklaasi (“Bullseye”) klaasitükk.

Klaasile annavad punase värvuse kolloidse kulla osakesed. Rubiinklaasi osati valmistada juba antiikajal. Vahepeal tema valmistamise meetod unustati, leiutati aga uuesti 1679. a. Johann Kunckel von Löwensterni poolt, kes sulatas klaasimassi nn. Cassiuse purpurit (kullakolloid tina(IV)hüdroksiid geelis).







Rubiinklaasi värvuse mikroskoopiliseks põhjuseks on nn. pinnaplasmonid - kulla juhtivuselektronide “gaasi” võnkumised osakeste pindkihis. Pinnaplasmonite sagedus sõltub tugevalt kullaosakeste suurusest ja ilmneb kullakolloidide spektrites karakteerse neeldumiribana piirkonnas 500 ... 600 nm. Vasakul – näidise E76.2 neeldumisspekter (Artur Suisalu).





















E76.3. Kuldpeegel - vaakuumaurustatud kuldkile klaasi pinnal.

















E76.4. Kullahelbed vedelikus. Kiri “23K” (ik 23 karat) ütleb, et tegemist on kullaga, milles muid metalle sisaldub 1/24 osa (puhast kulda 23/24). Teisisõnu on tegemist kullaga, mille proov on 960 (sisaldab 96% puhast kulda). Seda ei tohi mitte segi ajada vääriskivide massiühikuga “karaat” (ik carate = 0.2 g). Vaatama näivalt suurele kogusele on helveste kogumass tühine.





Demod, katsed



D76.1. Rubiinklaasi ümbersulatamine. Rubiinklaasi sulatamisel ja sulaklaasi kuumutamisel kolloidkulla osakesed lahustuvad. Nende taastekke jahtumisel ja klaasistumisel määravad klaasimassi algtemperatuur ja jahutamise kiirus. Vasakpoolsed pildid on saadud näidise E76.2 tüki ümbersulatamisel alundtiiglis temperatuuril 1400 °C. Tiigli põhja katab värvitu läikiv (jahtumisel mõranenud) klaasimass, kus nanokuld on täielikult lahustunud [4].







Viited: 1. Chemistry : Periodic Table : gold : key information [04.11.04]

2. 79 Gold, in “Elementymology & Elements Multidict” by Peter van der Krogt [05.11.04]

3. The Klondike Gold Rush: Curriculum Materials ... [05.11.04]

4. F. E. Wagner et al, “Before striking gold in gold-ruby glass”, Nature , 407 (2000) 691 [13.11.04].

5. Kuld oli üks juba vanadele alkeemikutele tuntud elementidest, tema märgiks oli

Päikese märk.





6. “Ülemaks kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormad, tuleb tarkust tunnistada.” (“Kalevipoeg”, XVI laul).

7. Kõik pole kuld, mis hiilgab. Võib olla ka kassikuld.



Tänu: Tuuli Puhvel, Jaan Aarik, Aarne Maaroos, Meeli Kõiva, Artur Suisalu, SA Teaduskeskus AHHAA


Kommentaarid (2)

masik (29.02.2008 17:05)
äge ju

Profiil

masik

Sissekandeid: 45
Punkte: 16331
Kollikood: 296139
Viimati:
 

Viimati luges