Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Lühijutud / Ulme / Õudus

ÖÖ VERE JÄLGEDES (0)

12.02.2017 14:35, x219 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

ÖÖ VERE JÄLGEDES

Elas kord tüdruk, tumedapäine ning värvitud huultega- Samara. Ta käis koolis, 5. klassis ja armastas väga ujuda.
Kord, informaatikatunnis tulid klassiette rääkima kaheksandikud, kes jagasid väikeseid lipikuid peale räägitut. Lipikutel seisis:
___
Lp lapsevanem!
Ootame teie last kooliööle, mis toimub seoses kaheksanda klassi loovtööga. Palume kaasa võtta järgmised asjad:
*Padi ja võimalusel madrats/magamiskott
*Snäkid
*Muu mis lapsele vajalik
Kooliöö toimub 30-31 oktoober kell 18.00-11.00.
Vanema allkiri:
Lapse nimi:
Vanema nr:
___
Samara sai emalt allkirja niipea kui koju jõudis niisamuti, kui ka ta parim sõbranna Casandra. Varakult pakiti ka asjad ja kiri anti klassijuhatajale, kes ise edasi majandas.
Kolmapäev, 21.10
Samara rääkis sõbrannadega kooliöö plaanidest. Peamiselt taheti minna salaja õue ning toas hiljem verist Meerit välja kutsuda. Korraga tuli kuuldavale väikese tüdruku nutt, mis aina lähemale tuli, kuni oligi see tüdruk sõbrannade ees. Ta avas suu, et midagi öelda, kuid niipea kui ta hääle välja sai, viis direktor ta kiiresti minema.
Peale kummalist juhtumit algas ujumistund. Samara ei saanud peast seda kummalist tüdrukut ja direktori ilmet, mil ta tüdruku ära ajas.
Pannud trikoo selga ja ujuma minnes, Samara astus enesekindlalt basseini juurde, vaadates vett märkas ta heledat inimese kujuga varju. Järsku libises Samara põrandal ja kukkus vette. Hingates vett sisse, ei teadnud ta, kas ta on elus.
Järsku avas tüdruk silmad ning nägi, kuidas ta keha elutult basseini ääres seisab. Ootamatult hüppas ta vette ning lagunes mikroosakesteks. Seepeale uinus Samara.
Umbes 30 minutit hiljem (Mida keegi ei tea)..
Basseiniääres ärkas Samara, vaatas enda ümber ringi, arvas, et ta on hulluks läinud, jooksis ujulast välja ja trikooga otse õue, mille peale õpetajad ta maha rahustasid.
Reede, 30 oktoober.
Hurra! Kooliöö on käes. Tütarlaps kohtus juba varakult oma sõbrannadega ja asuti koos kooli poole teele. Koolis pakiti lahti kotid ja snäkid. Tüdrukut mängisid palli, poisid rääkisid aga kollijutte. Peagi algasid võistlused ja mängud, mille kaheksanda klassi õpilased olid mõelnud.
Peale üritusi jäädi magama, kuid seda mitte Samara ning Casandra. Taheti minna õue, kuid siis sosistas Casandra "Ei saa, turvasignaal peal. Jama, jalutame parem kooli peal, ma tean, et meie koridoris saab veel olla, kuna seal signa maas. Kui keegi vetsu tahab minna, siis ei saa ju signaga riskida väga, eksole?"
Jalutati siis koridoris ning igavusest mindi tagasi. Ees ootas magamissaalis lapsi õõvastav vaatepilt.
Põrand verd täis, laste kõrid läbilõigatud, jäsemed näritud, silmad ära puretud ja hambad välja löödud. Verega olid seintel maalingud kiskjatest, deemonitest ja olid ka kirjad: "Teie olete järgmised"; "Ma teadsin seda"; "Miks on see surm?"
Sõbrannad karjusid täiest kõrist, Casandra jooksis redelit võtma, ronis aknani, hüppas välja ja murdis jalad, Samarat hüljates. Seejärel ilmusid välja eikuskilt saatanasarvede, punase naha ja silmadeta olevused, kes karjusid saatanlikult. Samara jooksis tuhatnelja ujulasse, uks oli kummalisel kombel lahti. "Miks vesi on basseinis?" imestas ta, tundes, kuidas keegi talle läheneb.
"Tee seda, kullake," sosistas üks olenditest ta taga, mistõttu Samara teadmatuses, iseenda vastupanust hoolimata basseini hüppas ja uppus.
Ma olen ainuke kes ellu jäi, sellest sündmusest on möödas 15 aastat. Kuid ma tean, et ka mulle tullakse järele. Ma tean seda..

Autori kommentaar »

Lugu on ilmunud ka minu järjejutu lehel. Kui on vaja, võin tõestada.

Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


Kanatups

Kinkimine

 X 0
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima