Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Võistlused / Minu parim sõber - TULEMUSED!!

Õlgkorvis Ida-Virumaalt (6)

31.10.2015 20:28, x466 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

Ta on noor, täies elujõus ja siidpehme kontrastse karvkattega, milles domineerib must, kuid leidub ka ruuget ja valget. Armastab nagu minagi ronimist ja hellust.

Ühel päeval, kui mu vanemad põrutasid Eesti teise otsa Mäetagusele ja mina peale nende lahkumist koolist koju jõudsin, istusin väsinuna köögis toolile, olles eelnevalt läbi kamminud külmkapi, leidmaks midagi, mis söögiks kõlbab. Tegelikult kõlbas kogu külmkapi sisu, väljaarvatud riiulid ja sahtlid, söögiks, aga suurem osa neist vajas mingisugust töötlemist enne, kui saaks kõhutäie ning ma olin laisk ja väsinud ning sõin selle asemel eelmisest korrast allesjäänud sööki ja seejärel loivasin oma tuppa ja ajasin arvuti üles.
Ma ei osanud oodatagi, et mu vanemad ei tule omapäi tagasi. Selles teadmatuses avasin Spotify ja kuulasin mõnuga Robbie Williamsit ning logisin Mängukoopasse.
Hiljem õhtul kuulsin alt suuremat kolksu ja seejärel kobinat ja vanemate juttu. Ronisin samuti alla ning mu ema rääkis mulle, mida nad tegid. Ta võitis mu tähelepanu, kui ütles, et võttis kellegi kaasa.

Me läksime alakorrusele ruumi, mis muuhulgas täitis puukuuri rolli. Ruumis oli üks küllaltki suur punutud korv, mille avaust kattis linane riie. Mu ema pani põrandale vett ja natuke kassitoitu ja seejärel võtsime ettevaatlikult riide ära.
Meile vaatas vastu üks õbluke, kontrastse ja puhta karvaga valgete vurrudega rohesilmne kass, kes väga ettevaatlikult ja arglikult meid ja ümbruskonda takseeris. Mõne aja möödudes puges ta pliidipuude vahele peitu ning peale mõningast meelitamist otsustas ema tagasi üles minna. Mina, võlutuna uuest asukast, jäin alla.

Ma sain aru, et ta kardab ning ma püüdsin teda lohutada ja ta olemist hubasemaks teha. Andsin talle oma kätt nuusutada, seejärel andsin krõbinaid. Suurema osa ajast ma siiski ei torkinud teda füüsiliselt, vaid lihtsalt olin temaga samas ruumis, sõin tihastele mõeldud päevalilleseemneid ning rääkisin temaga.

Mõne aja pärast söandas ta urkast välja tulla ning seejärel, kui ma leidsin, et ta oli mind ilmselt aksepteerinud, asus ta mööda puukuuripealseid ringi jalutama ja nuuskima ning mina pakkusin talle huvitavamaid objekte uurida ja seejärel näitasin, et toa teises kõljes asus sootuks suurem puuriit... ja ta ronis ka sinna. Paar pliidipuud sadas alla, aga kumbki meist ei hoolinud sellest... mina korjasin nad siiski lõpuks üles.

Lõpuks, alles hiljem õhtul läksin ka mina tagasi üles, eelnevalt kassile head ööd soovides. Tema vaatas oma hiilgavate roheliste silmadega mulle järele, kui ma ukse sulgesin.

Vanematelt sain teada, et tema nimeks on Kass.

Esialgu elas ta puukuuris ning seejärel asutasime ta lauta. Sedapuhku, kuidas ta julgus kasvas, suurenes ka tema soov minu ja pereliikmetega koos olla. Temast sai eeskujulik hiirekütt... Peatselt tuli välja, et ka linnukütt. Hiljuti leidis ta uue hobi mutijahi näol, kaevates hunnikuid laiali ning mutte välja õngitsedes.

Nüüd, kui ma kuulen oma rõdult iseäranis kõva mürtsu (nagu oleks jahukott sinna pillatud), tean, et jahukoti asemel on rõdul Kass, ning rõduukse juurde minnes näen läbi klaasi tema helkivaid silmi. Ma lasen ta sisse, enamasti eelnevalt kontrollides, kui puhas ta on, ning seejärel ülejäänud õhtu ja tüki ööst veedan ma muusikat kuulates ja süles olevat Kassi silitades, kusjuures ta ei hoia end ise süles, vaid ma pean teda hoidma ning tema okupeerib suurema osa mu sülest ja nurrub õndsalt ja vahel näeb ka und.

Peab ka mainima, et Kass on ta ainult dokumentides. Minu jaoks on ta Kisk. Nime põhjendab tema jahikirg ning väga tõsine ja suur mängutahe.

Temaga on väga mõnus minna jõekaldale jalutama, sinna, kus on suured viltu kasvavad tüved ja palju ronimist. Kummalgi meist pole üle krunti ümbritseva võrkaia ronimine keeruline ning seejärel istun ma maast jupp maad kõrgemal tüvest irduva oksa peal ning Kisk näitab mulle oma oskusi ning samal ajal hoiab silmi lahti võimaliku saagi osas.

Me oleme veetnud koos väga palju öid, mina teki all ja Kisk voodi jalutsis teki peal, mõnikord mu jalgu okupeerides. Hommikul aga, kuna mina olen suur unimüts, on Kiski strateegiaks tõusta üles ning jalutada voodipeatsi poole ja uurida, kas ma magan. Seejärel püüab ta mind äratada end mu rinnale pikali visates, uuesti püsti tõustes ja mööda mind käppadega vändates. Kui ma edu ei võta, jääb ta mu rinna peale lesima... täpselt senikauaks, kuni ma liigutan. Siis ta on püsti tagasi ja väntab käppadega. Lõpuks ülesse saanutena läheme sööma ning tema läheb õue jahile. Peale sööki, muidugi... ;-)

Temast on saanud imeline sõber ning kaaslane ning ta on ainuke kass, keda ma olen näinud sülle tahtmas, ning seda tahab ta iga päev. Ta on suur armastaja, mida näitab mu ema flanellsärk, mille küljest kiskus ta hammastega eest kaks nööpi, ja mu jope äranäritud kapuutsipaelad.
Samuti on ta sõber, kes ei ole minuga vaid söögi pärast ja see on minu jaoks südantliigutav.

Ma armastan teda kogu südamega ning andestan need mõningad pisivead, mida saab panna lihtsalt (jahi)kire süüks, ja ma loodan, et ta on meiega veel kaua.

Autori kommentaar »

Mjah, I didid somethign as well.
Tänan slayd, et lausestusvigu välja tõi. Parandet. :-)


Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


Sebasty

Kinkimine

 X 1
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

sneakyPancake

<3 cute
 

Lenna888

Armas jutt, Sebasty! <3
 

Mystibel

this is probably the sweetest thing i've ever read
 

ChemistrY


1. koht. Palju õnne!
 

Sebasty

Aitäh! :-)

(kommentaarid on kasvava pingega hihih)
 

Anne_li

Meeldis, et teine lõik on kirjutatud nagu keskmise inimese igapäeva elust. Paljud suudavad sellega kindlasti samastuda. Kassile valitud huvitav hüüdnimi oli tabavalt põhjendatud. Jutustaja ja tema sõbral on nagu tõeline suhe - neil on välja kujunenud oma hommiku, õhtu ja öö rutiinid. Üldjoones on lugu hästi armas.
 

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima