Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail

Päevikud

Jätkuv lugu ehk mis toimunud on

postitas: kustutaja8 - 16.04.2015, , loetud: 428x

Hetkel siis sissejuhatuseks ütleks, paari nädalaga pole midagi erilist muutunud. Ainuke mis muutunud on, on minu hetkelised tunded ja suhted. Sellest siis pikemalt.

SEEKORD MA KIRJUTAN LIHTSALT OMA TUNNETEST
Ma olen endiselt pettunud, tunnen end kasutuna. Väljapääsu ma väga ei näe, mõtlen ka enesetapule. Ent siiski olid sellised mõtted hetkeks. Ma olen aru saanud, et need hetked kus ma mõtlen enesetapule, siiski mul ette tulevad. Kuid Tema suudab need mõtted minust eemale ajada. Kahju ainult et ta nii kaugel on ja et tal juba keegi teine olemas on :/. Samas ma olen õnnelik selle üle et ta kaugel on ja et tal keegi olemas on, kuna ma tõesti ei elaks järjekordset pettumist üle. Ma olen juba 4 või 5 korda pidanud lahkumineku üle elama ja iga korraga on mu seisund hullem. Peaksin jumalat tänama et ma siiski läksin muusikakooli mõned aastad tagasi, sest seegi õnneks suudab mu mõtteid eemal hoida. Mu üks lemmiklugu on Jaagup Kreemi Torm. Jubedalt hea lugu lihtsalt... Ma ei tea kas ma suudaks elada üle nädalat ilma oma kalli kitarri ja Temata. Ta paneb mu päeva särama, isegi kui ma olen kõige sügavamas maailma augus. Ma ei tea kuidas ta seda suudab. Aga ma olen selle üle õnnelik. Ma sooviks et vähemalt mõnedki mu sõbrad siin kohtleks mind nagu tema. Ta näeb minus seda mida ei näe keegi ja see meeldib mulle. Hetkel tahaksin Teda siia et Temaga lihtsalt juttu ajada. Süüa tahaks ka. Saaks söögiga ka juttu ajada.

Seekord tuli lühike, tean. Kunagi hiljem teen lihtsalt pikema.

Märksõnad: tunded 

Kommentaarid (0)

Profiil

kustutaja8

Sissekandeid: 3
Punkte: 525
Kollikood: 500829
Viimati:
 

Tema märksõnad

Viimati luges